Olukorrast Järvamaa kinnisvaraturul.

Järvamaa kinnisvaraturul võib täheldada pärast pisut loidu suve ostuhuviliste kasvu, suurel osal klientidest on osturaha täies osas või siis suuremas osas olemas. Hinnad on jäänud stabiilseks, tundub, et "põhi" on käes ja sellest enam allapoole ei minda, pigem ootavad-loodavad müüjad juba hindade tõusmist. Optimismi on kena näha, isiklikult ma optimismiks veel põhjust ei näe, hinnatase jääb ilmselt veel vähemalt aastaks samale tasemele, põhjuseks kogu Järvamaal elanikkonna vähenemine ja jätkuv tööpuudus. Paljud pereisad on sunnitud Järvamaalt kaugemal tööd otsima, mis viib neid nii suurematesse linnadesse kui ka Eestist välja. Korterite keskmine m2 hind, millega tehinguni minnakse on ca 5000 kr/m2. Nõutuimad eluruumi nii üüri- kui müügiturul on endiselt kahetoalised keskküttega korterid, palju uuritakse vahetusvõimalusi (4-toalist soovitakse vahetada 2-toalise vastu). Paljud müüjad on otsustanud oma kinnisvara (k.a. elamud) müümise asemel üürile anda, oodates ja lootes euro tulekule ja kinnisvara hinna kasvule.

Septembrist kuni tänaseni on Paide linnas Maa-ameti andmete põhjal teostatud 23 korteri ostu-müügitehingut (keskmine m2 hind 3310,59) / eelmisel aastal sama ajaga 6 (keskmine m2 hind 3610,97) - seega saab statistika põhjal väita, et aktiivsus on mitmeid kordi kasvanud ja keskmine m2 hind suhteliselt stabiilne.

Lea Kerma

Hindaja/Maakler

Arco Vara Kinnisvarabüroo

Paide esindus

Mob. 512 4236

Lea.Kerma@arcovara.ee

Tervitusi talviselt Otepäält!

Hea Otepää kinnisvarahuviline!

Loodan, et olete kõik kenasti terved peale seda suurt tuisku ja tormi. Otepää on täna oma talvepealinna vääriline! Lund tuleb täna otsesõnu nii aknast kui uksest.

Otepää oma kahe hooajalisusega on igati spordisõprade ja puhkajate lemmik. See aasta on olnud kinnisvaraturg väga kõikuv. Kevadel ärgati ja osteti hoogsamalt. Saabus kuum suvi, kus kinnisvaraobjektid muutusid vaid kiiruga mööduvaks tänavapildiks. Ainus siht oli järv ja rand, kus puhata ja end jahutada. Alates augustist oli märgata kinnisvaraturu elavnemist, mis on jätkunud siiani kui välja arvestada oktoobris ja novembris mõne nädalane porisem aeg.
Täna võib öelda, et 2009 aastaga võrreldes on Otepää vallas tehtud ostu-müügi tehinguid 10.12 seisuga 110, eelmisel aastal sama ajaga 97 tehingut. See on ainult rõõmustav. Enim tehakse tehinguid jätkuvalt hoonestamata maaga. Mis on ka mõistetav – kliendil on ju soov omal uuem suvila või elamu ehitada. Põhiliseks Ostjaks on täna ikkagi Põhja – Eestist tulnud klient. Kohalikul on raha vähe. Samas on meil Otepääl taas juletud hakata avama mitmeid toidukohti. Viimati avati vägagi huvitava sisekujunduse ja maitsvate toitudega kohvik L.U.M.I , kus kohalesõitnud puhkaja või kinnisvarahuviline keha kinnitada saab! See näitab veelkord, et elu pumbatakse meie väiksesse Otepää linna sisse.
Meil öeldakse, kui tuleb lumi maha, siis tuleb ka raha!
Kindlasti toob ka uus avatud Tehvandi suusastaadion rohkem spordihuvilisi. Staadionil on 3200istekohta ja see on üks omanäolisemaid nii talve- kui suvespordiürituste korraldamiseks.
Mida prognoosida järgmiseks aastaks Otepää kinnisvaraturul? Toimub hindade jätkuv stabiliseerumine. Usun, et peale Eurot on paljud kliendid julgemad ja pakutakse müüki enam kvaliteetkinnisvara.
Tulgem Otepääle ostma oma soovitut kodu või suvilat. Toetagem kohalikku ja saame ka Lõuna –Eestis jalad alla!
Kohtumiseni!

Janek Moros
Maakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Otepää esindus
Telefon +372 769 0117
Mobiil +372 529 4294
Janek.Moros@arcovara.ee

Eesti on täna atraktiivne investeerimiskoht

Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade osakonna juht Tarmo Kalviste jagas muljeid kohtumiselt oma sõbraga Soome lahe põhjakaldalt.

Rääkisin eile oma sõbraga Soomest, kes tegutseb seoses oma tööga nii Põhjamaades, Baltikumis kui Ukrainas. Istusime ja tundsime ennast mugavalt, nagu pahatihti ikka läksid teemad töiseks. Arutasime olukorda Eestis ja mujal. Rääkisin talle kuidas oleme üle elamas kriisi mille põhi annab meie valdkonnas endiselt jõuliselt tunda. Ta võttis arvuti ja näitas mulle artiklit Soome ajalehest kus kirjeldati Eestit kui üht kiiremini taastuvat majandust. Teema oli selgelt suunatud sellele, et Eesti on täna atraktiivne investeerimiskoht, seoses euro tulekuga oli jutul selge alatoon meist, kui kasvava turvataustaga partnerist. Minu sõbra sõnum oli see, et täna vaatab välismaailm meid väljast oluliselt positiivsema varjundiga, kui meie siit seest seda ise näeme..


Tarmo Kalviste
Äripindade osakonna juht
tel: +372 614 4605
gsm: +372 501 3544
Tarmo.Kalviste@arcovara.ee

Parim maakler pole enam see, kellel kõige kiirem printer

Arco Vara AS Personalispetsialist Angela Kurvits räägib järgnevalt maakleri erialast, selle eriala õppimisest ning maaklerite värbamisest.

Kõrvutades erinevaid aegu kinnisvarasektoris võib tõdeda, et head maaklerid on kasvanud välja just raskematest müügiaegadest, mitte kõrgeperioodist, mil sisuliselt ei olnudki tegu müügiinimesega. Kinnisvarasektoris on liikvel ka erinevad humoorikad lood ajast, millal tehingu tegemiseks ei olnudki maakleril vaja palju teadmisi ja oskusi, parim maakler oli see, kellel oli kiirem printer. See ütlus on iseloomulik just seetõttu, et maakleriks võis saada igaüks ning professionaalsusele ei pööratud eriti tähelepanu.

Täna on kinnisvarasektor jälle ärkamas ning bürood otsivad endile uusi perspektiivikaid maaklereid, tagasi oodatakse ka kogemustega inimesi. Langusperioodil lahkusid paljud kinnisvarasektorist erinevatel põhjustel. Osad leidsid, et tegemist ei olnudki nende erialaga ja teised seetõttu, et tehingud ei tulnud enam lihtsalt, tööd tuli teha mitu korda rohkem kui varem. Need kes jäid, on tänaseks väga hinnatud maaklerid ja neil on suur kogemustepagas, nad on professionaalid. Üldjuhul ei toimi kinnisvaras väga ka „headhunting“, st maaklerite üleostmine, kuna professionaalne maakler ei vaheta oma töökohta kergekäeliselt, ta ei hakka minema teise büroosse väikese lisaprotsendi pärast, kuna põhimõtteliselt pakuvad erinevad bürood ikkagi sarnaseid tingimusi. Maakler kaalub töökoha vahetust ainult siis, kui teda mingid põhimõtted häirivad või tahab ta üldse minna teise valdkonda. Tänases olukorras on eelised ka tuntud ja pikaajaliste kogemustega ettevõtetel, kuna nad suudavad pakkuda kindlustunnet ning maakler ei pea kartma, et tööandja oma tegevuse lõpetab. Arco Varas on maaklerite keskmine tööstaaž 5 aastat ja usun, et see on üsnagi hea näitaja, kuna oleme üle elanud rasked ajad ja müügitöö on kõike muud kui lihtne amet.

Arco Vara otsib hetkel üle Eesti juurde inimesi, kes on kinnisvaras juba kogenud kuid ka neid, kes soovivad alustada maaklerieriala õppimisega. Viimased peavad kindlasti ennast põhjalikult kurssi viima kinnisvaravaldkonnaga, nad pevad arvestama olukorraga, et sisse elamine kestab kindlasti mitu kuud ning esimene tehing ei pruugi tulla lihtsalt ja kohe. Seega on vaja esmalt palju õppida, seda nii kogenud maakleritelt kui ka ise teoreetilisi teadmisi omandades. Et saada professionaalseks maakleriks, peab teadma müügist, ehitusest, arendusest, juriidilistest aspektidest kui ka turuolukorrast, see kõik on see, mis teeb maakleri professionaalseks. Alustaval maakleril on kindlasti lihtsam liituda pika kogemustepagasiga ettevõttega, kus uut inimest toetatakse kõiges, milles ta abi vajab. Arco Varaga liitujatel on kindlasti võimalus saada omale professionaalne mentor, kes teeb sisseelamise lihtsamaks ning õpetab kõike, mis kogemuste põhjal on omandanud.

Sel aastal on meiega liitunud pea 15 uut müügiinimest, on nii kogemustega kui ka nullist alustajaid. Oleme teinud koostööd ka Töötukassaga, kus läbi tööpraktika oleme õpetanud ise maaklereid välja. Tublimad oleme ka tööle võtnud ja täna võime tõdeda, et päris mitmest on saanud head töötajad, kel tehtud on juba oma esimesed tehingutki. Selleks aga, et tubli inimene leida, tuleb teda kaua otsida. Täna ei ole kahjuks veel maakleritöö nii populaarne, et kandideerijaid palju oleks. Arvestades ka töötute hulka, võiks huvi olla elavam. Paljude kandidaatidega vesteldes on jäänud mulje, et teinekord soovitakse leida mugavamat äraelamisvõimalust, paljud uurivad esmalt palganumbreid, alles seejärel küsivad, mida töö endast kujutab. Meie soovitus kõigile, kel vähegi tahtmist õppida müügitööd ja kellel huvi kinnisvara vastu - tuleb vaid tahta ja õppida, algus on raske, kuid hiljem teeb õpitu teist hinnatud maakleri ning avab palju uusi võimalusi.

Artikkel on ilmunud 02.12.2010.a Äripäevas.
e-kiri: Angela.Kurvits@arcovara.ee

Huvitav kogemus kinnisvara müügiga

Meie esinduse maakleril Koidu Ilissonil oli eile huvitav kogemus ühe Viljandimaal, Abja vallas asuva kinnistuga. Tehing ise oli veninud juba 5 kuud, notari aega muudetud mitu korda ja notar isegi öelnud, et temalgi jälle uus kogemus.
Tegemist oli 2003.a. pärimise teel saadud varaga, kus oli esialgu omanikeks kolm õde. Üks õde suri ja omakorda oli pärijateks tema kaks last, nii et tekkis neli omanikku. Üks õdedest erastas maa, teised ei olnud huvitatud ja loobusid. Tema andis ka kinnistu meile müüki ja põhiliselt asjaga tegeles sest teised enam ei mäletanudki, et neil on kinnistule õigus. Neile sadas see teema nagu selgest taevast.
Maja põles mõni aasta tagasi ning vald seadis kinnistusraamatusse eelmärke hoonestusõiguse seadmiseks, kuna maa erastas ainult üks aga maja omanikud olid ka kõik ülejäänud. Hoonestusõigus oli valla kinnituse järgi seatud 1 aastaks. Omanikud ise ei teadnud hoonestusõigusest midagi. Kui maakler vallaga ühendust võttis lubas vald kiirelt selle kustutada aga seda ei olnudki võimalik nii kiiresti kustutada, kuna ei leitud lepingut seadmise kohta.
Peale selle oli ühel omanikul (üks lastest) tekkinud võlg, mis oli kohtutäituri käes ja ise asus ta kinnipidamisasutuses. Temale oli kinnistu müük nagu õnnistus sest müügi läbi sai tema oma võla kustutatud ja nõudis ka veel lisa! Muidu oleks ju tehing ära jäänud, kui ta ei oleks tehingule tulnud. Meie klient, üks õdedest võttis ka advokaadi, et asju õigeks saada aga midagi teha ei olnud.
Päev enne tehingut avastas notar, et Ehitisregistrisse on kantud aresti/keelu teatis kohtutäituri poolt. Kui me oleme harjunud, et keelumärge seatakse kinnisturaamatusse siis meile oli see uus kogemus, et keelumärke võib ka Ehitusregistrisse kanda. Siit jälle uus kogemus, et üle kontrollida kõik andmebaasid.
Selline tehing oli jälle ere näide maakleri tegelikust tööst. Peale selle, et vahendada objekti ja kui tahad, et tehing õnnestuks peaksid väga hästi tundma juriidikat ning oskama suhelda valla, kohtutäituri, advokaadi ja veel paljude instantsidega.
Antud tehingu puhul oli omanikul juba müügilootus täielikult kadunud. Ostjaks oli soome kodanik, kes 30 aastat tagasi siitkandist läinud ja soov jälle tagasi tulla. Tehingu väärtuseks oli 65 000 kr ja tehingul olid kokku saanud kõik omanikud (kes polnud aastataid omavahel kohtunud), kohtutäitur, advokaat, maakler ning ostja ja igaüks sai siit oma osa:)

Üldised näitajad Maaameti andmete järgi kahel viimasel kuul näitavad, et Viljandimaal tehingute arv ei ole langenud vaid isegi kasvanud. Kui septembris oli tehingute arv kokku 105 tk siis oktoobris 113 tk.

Koidu Ilisson
Maakler/Hindaja
tel: +372 435 9966
gsm: +372 5344 8669
Koidu.Ilisson@arcovara.ee

Arco Vara osales nädalavahetusel Soomes toimunud Mardi-laadal

Arco Vara esindasid Mardi-laadal Aivar Kaljulaid, Mart Saa ja Urmas Reitelmann.

Mardi-laat on traditsioonidega laat Soomes, kus soomlastele pakutakse kõikvõimalikke eestimaiseid kaupu ja teenuseid. Sel aastal külastas laata hinnanguliselt 17000 inimest.
Kinnisvarafirmadest oli Arco Vara ainukesena Eestist esindatud. Teenustest pakuti kõige enam erinevaid reisi- ja turismiteenuseid (Spa-d, hotellid, Eestimaa ringreisid jne). Kaupadest olid väga populaarsed erinev talutoodang (mesi, juust, suitsuvorst jne) ning käsitöö.

Kõigi kolme ettevõtte esindaja tagasiside soomlaste kinnisvarahuvi kohta Eestis oli, et eelkõige otsitakse hea hinnaga ja pigem odavamaid objekte. Huvituti taludes või maamajadest üle Eesti ning korterite vastu Tallinnas. Saared olid endiselt populaarsed soomlaste hulgas, kuid mereäärne ala enam nii prioriteet number üks ei olegi. Väga suurt julgust investeerida soomlastel Eesti kinnisvarasse ei ole. Usutakse, et hinnad on all, aga tõusu suhtes oldi skeptilised, seega ei kiirustata ostma. Lisaks kardavad paljud eakamad soomlased, et meie Eestis ei ole lepingud vettpidavad.

Selline tagasiside meie tublidelt esindajatelt, kes jagasid infot meie objektide kohta ja kogusid klientide andmeid, kes meie pakutavast veel seda päris oma ei leidnud.

Kas vargus kinnisvaras polegi vargus?

Järgnevas loos arutleb Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Tallinna osakonna maakler Andrus Viks ühel vägagi päevakohasel teemal.

Kuule, ma maksaks Sulle mustalt (loe sulas) poole vahendustasust, Sina rahul ja mina pean vähem maksma. Tuleb selline lause tuttav ette? Samasugust lauset on kuulnud vist kõik kinnisvaramaaklerid vähemalt kord kuus. Avalik saladus, mida kõik teavad ja osad kasutavad. Miks sellist asja normaalseks peetakse, ei mahu minule isiklikult küll pähe. Keegi ju ei lähe näiteks autokauplusesse ja ei tee sellist ettepanekut automüüjale, et maksan Sulle poole autorahast, too ta mulle tagumisest uksest vaikselt välja. Või teha analoogiline pakkumine toidukaupluse müüjale? Vargus auto või toidupoe omaniku tagant on ju ilmselge, aga kinnisvaraettevõte omaniku tagant vargust loetaks justkui normaalseks ning aksepteeritavaks nähtuseks. Ka mulle on mitmed sõbrad ja tuttavad sellise ettepaneku teinud ja olnud väga üllatunud, kui ma seda vastu pole võtnud. Et kuidas siis nii, enamus ju võtavad... Ma ei usu, et pärast masu aega on turule jäänud kinnisvaraettevõtetes ametis palju selliseid inimesi, kes taolisi skeeme harrastavad. Eesti on lihtsalt nii väike ja sellised, ütleme otse välja, vargused, tulevad nii või teisti lõpuks välja. Teisalt, kas klient ise usaldaks tulevikus inimest, kes oma leivaisa tagant varastab? Samuti on inimestel pisut väärarusaam, millest koosneb maakleri töötasu. Enamuses kinnisvaraettevõtetes on maaklerid tööl käsunduslepingutega ja kasutavad ettevõtte kaubamärki, bürooteenuseid ja turundus- ning juriidilise osakonna teenuseid. See kõik maksab raha ning ilma neid kasutamata oleks raske pakkuda kvaliteetset teenust, mida kliendid eelkõige selle töö tegijatelt ootavad. Kui maaklerilt oodatakse ainult kuulutuse lisamist kinnisvaraportaalidesse, siis sellisel juhul pole ausalt öeldes maaklerit vaja, sellega saab iga inimene ka ise hakkama. Kinnisvaraettevõtete ja seal töötavate inimeste kõige suurem väärtus on infobaas mida nad valdavad ning teavad, kes mida osta soovib, kes mida müüb. Julgen kahelda, et saate samasugust teenust inimestelt, kes varastavad oma lepingupartnerite tagant või, kes ei maksa ühtegi maksu. Valikute küsimus, isiklikult ei ole ma kunagi ostnud ühtegi varastatud asja või teenust ega ka rõõmu tundnud hetkeks „kokku hoitud“ raha üle. Lõpetuseks, vähemalt Arco Vara või Arco Varaga seotud inimestele ei ole mõtet teha ettepanekut , a´la maksan mustalt , vastus tuleb üheselt eitav.

e-kiri: Andrus.Viks@arcovara.ee

Alasniidu lasteaiale Harku vallas pandi nurgakivi

Reedel, 12. Novembril pandi nurgakivi Alasniidu lasteaiale Harku vallas.

Tegemist on Public Private Partnership tüüpi koostööprojektiga. Lasteaia omanik on Arco Investeeringute AS, Harku vald aga võtab hoone üürile 12-ks aastaks. Lasteaia ehitaja on YIT Ehitus, maja maksumus 21 miljonit krooni.

Uus sisustustrend – DNA kunst.

Madridi kunstnikest, teadlastest ja sisekujundajatest koosnev ettevõte GeneticPhotos on geneetika viimaseid saavutusi kasutades loonud kunstivormi, mis baseerub geneetilise koodi tõlgendamisel. Inimese DNA-ga võib sisustada või kujundada pea kõike, seda võib trükkida särgile, maalida akrüül- või õlimaale, kujundada elutuba, kööki ja bürood. DNA-kunsti peetakse ka suurepäraseks kingiks pereliikmetele. Ettevõtte tegevjuhi Laura Soterese sõnul lasi üks klient teha maali koguni oma koera DNA põhjal. Firma üks tütarettevõtetest G-Chromas on maailmas unikaalne selle poolest, et sealt võib tellida graafilisi kujutisi näiteks enda intellekti ja sportlikkuse, samuti juuste ja silmade värvigeenidest. Maali asemel võib Eestis elav klient tellida kõrgresolutsiooniga DNA-foto, mida võib hiljem ise töödelda või kasutada näiteks arvuti või mobiiltelefoni taustapildina. Ühes võib sellise kunstivormi puhul alati kindel olla – see on kordumatu originaallooming.

Fotod: GeneticPhotos

Kas Soome maakleri leib on magus?

2008-2009 talv oli väga raske, eluasemeturg Soomes oli pea olematu. Maaklerid, kel olid väikesed varud, elasid rasked ajad üle, osad valisid aga uue elukutse ja kindlama sissetuleku.
2009 aasta kevadel algas kinnisvaraäris uus tõus, mis aasta teises pooles veelgi hoogu kogus. Helsingi tuntumad maaklerid kasvatasid sissetulekuid 20-30%. Tippude edu ei ilmesta aga kindlasti kogu turgu.
Soomes kehtib rusikareegel, mille kohaselt maakler teenib umbes 1/3 kinnisvarafirmale makstavast vahendustasust, Helsingis jääb see 2,5 ja 4% vahele. Näiteks müüakse korter 200 000 euroga. Oletagem, et vahendustasu tehingu eest on 3,7% müügihinnast. Seega teenib maakler 1,2% vahendustasust, ehk 2400 eurot.
Kindel kuutasu on Soome maakleritel pea olematu - 1000 eurot näiteks. Ära sellega ei ela. Katseajal on maakleri kindel kuutasu enamasti suurem, et inimene ametisse ja ettevõtte ellu sisse õpiks. Vahendustasu on Soomes aga progresseeruv – mida rohkem maakler ettevõttele raha teenib, seda suurema osa sellest endale ka saab ning see ei olene tehingute arvust vaid pelgalt lõppsummast.
Soomes räägitakse, et edukas maakler teenib peaministrist enam ning mõnede puhul peab see ka paika. Ajakirjanduse andmeil teenisid kaks edukamat kinnisvaramaaklerit 2007 aastal üle 320 000 euro. Kümnendiku hästi teenivate maaklerite aastateenistus oli üle 75 000, kümnendiku vähemteenivate palk jäi aga 20 000 euro piiridesse.
Soome ja Eesti majandust on tänamatu võrrelda, kuid ühine kinnisvaraturul näib olevat tõsiasi, et maakler võib teenida peadpööritavat raha, kuid ebakindlus jääb selles ametis kummitama paljusid.


www.kauppalehti.fi

Hoiatav näide Rootsist

Võiks ju arvata, et korteri müükipanek ja selle tutvustamine on süütu tegevus. Rootsis äsja toimunu on aga hea näide sellest, kuidas ühe pere elamine võib raevu ajada tuhandeid kaaskodanikke.
Kära algas Dagens Nyheteris ilmunud artiklist, milles tutvustati üht Stockholmi katusekorterit. Ajalehes kirjeldati üksikasjalikult eksootilisi hõrgutisi, mida rahvusvahelist elu elavad korteriomanikud ajakirjanikele oma elitaarset eluaset tutvustades pakkusid. Ilmselt polnud peasüüdlaseks mitte suupisted, vaid toretsev, tipptehnoloogiat täistuubitud elamine heaoluühiskonna tingimustes. Lehelugejatest kommentaatorid nimetasid artiklit „sisustusretoorikaks“ ja tuletasid meelde maailmas eksisteerivat ebaõiglust, haigusi ja nälga.
Rootslaste pahameelt võime meie siin pidada heaoluühiskonna veidruseks või lihtsalt inimlikuks kadeduseks, aga automaatselt auruga kattuvat vannitoa ukseklaasi, mis näitab, et ruum hõivatud on, ei ole ilmselt näinud ka kõige karastatumad Arco Vara maaklerid.

USA korteriturg kosub

Tehingute arv USA korteriturul näitas septembris elavnemise märke. Üle ootuste suurenes vanemate korterite müük. USA kinnisvaramaaklerite liidu statistika näitas elamispindade müügi 10,0% kasvu, mis lubab ennustada aasta tehingute arvuks 4,53 miljonit. Uudisteagentuuri Bloomberg majandusanalüütikud ennustasid 4,30 miljonit tehingut aastas.

20-korruseline puumaja.

Põhja-Norras Kirkenesis on plaan ehitada 20-korruseline maja, mis peale trepikoja ning klaasist fassaadi, on üleni ehitatud kuuse- ja männipuust. Barentshus`i nime kandva maja põrandapind on kokku 10 000 ruutmeetrit.
Nii kõrge puumaja ehitamine on siiski veel algfaasis, sest enne tuleb maja konstruktsioone testida, et olla veendunud 20-korruselise maja tormikindluses.

Don Corleone maja müügis.

Beverly Hillsis pandi müüki maja, mis oli „Ristiisa“ filmis koduks Don Corleonele. Maja kuulus kunagi meediamogul William Randolph Hearstile ning kolme aasta eest hinnati selle müügiväärtuseks 120 miljonit eurot. Täna võib selle kümnete magamistubade, mitme basseini ja kinosaaliga kodu soetada suure allahindlusega, kunagi USA kallimaks koduks hinnatud ehitise võib omandada tühise 70 miljoni euro eest.
Majale annab lisaväärtuse teadmine, et kunagi veetsid seal oma mesinädalaid John F.Kennedy ja Jaqueline. Sealsamas filmiti ka stseen, kus Don Corleone silmis pisut ülekäte läinud härrat kutsuti korrale voodisse pandud verise hobusepeaga.

Maailma suurim eramu.

Internetisait treehagger.com teatab maailma suurima eramu valmimisest Mumbais. Rikkuselt neljas inimene maailmas, India suurima erafirma omanik Mukesh Ambani uus, Antilia nimelise saare järgi ristitud, kodu on 27-korruseline ja 173 meetrit kõrge. Põrandapinda on selles rohkem kui Verssailes`i palees ehk 37 000 ruutmeetrit.
Majas on tervisekeskus, vähemalt üks ujula ,jõusaal, tantsustuudio, ballisaal, 50-kohaline kino, maandumisväljakud 3-le kopterile ja palju muud vajalikku ühele perekonnale. Maja keldrikorrusel on ruumi 160-le autole. Elamist hoiab korras 600 teenijat ning seda kõike härra Ambani, tema naise ja kolme lapse tarvis.

Soome kinnisvaramaaklerid usuvad mõõdukasse hinnatõusu.

Majandusleht „Taloussanomat“ küsitles 560 kinnisvaramaaklerit üle Soome, kelledest pooled uskusid hindade püsimist senisel tasemel, 43% oletas aga alla 3% hinnatõusu. Kõige tõenäolisemalt tõusevad väikeste korterite hinnad korrusmajades, ligi pooled maakleritest usuvad ka ridamajade hinnatõusu.
Enamus vahendajaist usub, et müüjad loodavad elamispindade eest saada ebareaalselt kõrget hinda, mida maaklerite hinnangul on nõus maksma vaid neljandik ostjaist. Soome kinnisvaraostja jälgib turgu ja on enamasti vägagi hinnateadlik.
Korrusmajades asuvate vanemate korterite müügiajad kolmandas kvartalis olid keskmiselt 62 päeva. Iga teine maakler usub, et taoline tendents püsib vähemalt kevadeni. Pisut rohkem kui kolmandik maakleritest ennustab väiksemate korterite müügiaja lühenemist, samapalju usub aga eramute müügiaja pikenemist.
67% küsitletutest ennustab elamispinna hinna 10-19% tõusu järgmise viie aasta jooksul ehk samapalju, kui on ennustatav inflatsioonimäär. Järgmise viie aasta jooksul omandavad elamispinna asukoht ja ühistute tehtud remondid järjest olulisemat rolli korterite müügis. Pooled küsitletuist ennustavad hea asukohaga eramute nõudluse kasvu, kolmandik usub aga, et pensionäridele mõeldud nn. seeniorikorterid muutuvad nõutud kaubaks.

Vene kodanikud on aktiivsed Eesti kinnisvaraturul.

Viimastel aastatel on venemaalaste huvi kinnisvara vastu Eestis oluliselt kasvanud. Selle aasta esimesel poolel on lisaks lihtsamatele inimestele Eestisse uue kodu ostnud paarsada väga rikast ettevõtjat. Suurim müügitehing toimus hiljuti Kalvi mõisaga, mille ostis Belitex Invest väidetavalt 22 miljoni krooni eest. Tehingu taga on tõenäoliselt Sergei Matvijenko. Venelased on ka märkimisväärselt investeerinud kinnisvaraarendustesse Tallinnas.
Tallinnas otsivad venemaalased kvaliteetset, väga head kinnisvara, 3-4 toalisi kortereid Tallinna vanalinnas ja maju, soovitavalt otse mere kaldal. Ostjad omavad enamasti sugulus- või ärisidemeid Eestis, juhuslikke kinnisvaraostjaid ei ole peaaegu üldse. Venelased on ka kaalutlevad ning valivad erinevate riikide ning linnade , Soome, Saksamaa, Riia ja Tallinna vahel, enne kui otsus langetatakse. Kinnisvara ostavad rikkamad venelased valdavalt investeeringuteks, kuid soetatud elamuid ning kortereid kasutatakse aktiivselt ka puhkamiseks.
Paari viimase aasta jooksul on keskmise sissetulekuga venemaalased asunud üha enam soetama kortereid Eesti-Vene piiri läheduses. Eriti on märgatav huvi tõus on olnud viimase poole aasta jooksul. Oma osa mängisid siin suvel Venemaad laastanud metsatulekahjud ning võimude suutmatus nende kustutamisel. Väga suur huvi on traditsiooniliselt Peterburi inimeste seas, aga ostjaid on ka Moskvast, Tuulast, Permist kuni Koola poolsaareni välja. Meie Narva büroo klientidest on täna 60-65% venemaalased. Kuna Narva-Jõesuu on taskukohane ainult rikastele, otsivad keskmise sissetulekuga inimesed peamiselt odavamaid kortereid hinnaga 10.000-12.000 eurot. Väga oluline kinnisvara ostmisel on mere lähedus, seejärel infrastruktuur ja transport. Sageli tehakse ostetud korteris väike remont ja antakse üürile, kuid elamispinda kasutatakse ka pelgalt suvise puhkuseveetmise kohana, mis muidugi korteriühistute juhte väga rõõmsaks ei tee. Populaarsed asukohad venelastele on Narva, Sillamäe, Narva-Jõesuu, Toila ja Vaivara vald.
Meie maaklerite hinnangul ei huvita vene kinnisvaraostjaid absoluutselt Eesti ja Venemaa vaheline poliitika, inimesi meelitab geograafiline lähedus, sarnane taust ja siinsete inimeste vene keele oskus. Kuna huvi Venemaal on kasvamas, plaanib Arco Vara laieneda ka Peterburi kinnisvaraturule.

Maailma väikseim korter müügis.

Roomas on müügile pandud maailma väikseim korter, mille pindala on 5 ruutmeetrit ja hind 50 000 eurot. Ruutmeetri hind seega 10 000. Kõrge hind on tingitud korteri asukohast, Rooma enimhinnatud linnaosa Piazza di Saint`Ignazio keskusest.
Korterisse mahub üheinimese voodi, milleni jõudmiseks tuleb kasutada redelit, sest säng asub vannitoa katusel.
Kinnisvarahinnad pole masust hoolimata Roomas oluliselt langenud.

Hinnatud ja tuntud kinnisvarabüroo maakler tagab kinnisvaratehingu turvalisuse

Kinnisvara ostu-müügitehingutega puutub inimene elu jooksul kokku üldjuhul üks kuni paar korda, kuid samas on tegemist keerukate ning aega ja teadmisi nõudvate toimingutega, mille puhul tasub kindlasti oma ala spetsialistide ehk maaklerite ning kinnisvara hindajate abi paluda. Samas ei tohi unustada, et nii tähtsate toimingute puhul tuleb valida partneriks usaldusväärne spetsialist.

Seoses vahepealsete nn buumi aastatega tekkis turule rida uusi maaklereid, kellest tänasel päeval on kujunenud petturid, kes üürivahenduse puhul kasseerivad klientidelt ettemaksu, kuid kaovad koos rahaga nelja tuule poole ja kontaktandmed enam ei vasta või maaklerlepingu katkestamise puhul nõuavad klientidelt suuri leppetrahve.

Kahjuks ei ole sellised lood tänapäeval harv nähtus ja sarnaste probleemidega on mitmed kliendid ka Järvamaal hädas ning pöördunud nii Arco Vara kui ka Uus Maa poole abi saamiseks.
Seetõttu toome välja olulisi punkte, mida tuleb kindlasti jälgida maakleri valimisel ja lepingu sõlmimisel.

Maakler peab olema oma ala ekspert
Maakleri valimisel on oluline, et maakler oleks kursis kinnisvaraturul toimuvaga, hindade ja turutrendidega. See tagab kliendile adekvaatse konsultatsiooni müügiperioodist ja -hinnast.
Maakler peab ka üle kontrollima, kas antud objekti saab üldse müüa. Näiteks, kui objektiks on ehitis Ehitusseaduse mõistes, kuid see on Kinnistusraamatusse kandmata, on tegemist vallasasjaga, mida ei ole võimalik müüa.

Ärge sõlmige lepingut ilma sellega tutvumata
Kliendil tuleb leping tuleb alati korralikult läbi lugeda, vajadusel konsulteerida enne allkirjastamist ja küsida spetsialistidelt nõu. Eriti tähelepanelikult tuleb lepingut lugeda, kui sõlmitakse leping tundmatu bürooga. Tuntud büroodele on ettevõtte usaldusväärne maine oluline ning nende lepingutesse ei ole nö konkse sisse kirjutatud.
Näiteks on Türil ühel kinnisvarafirmal lepingus kirjas leppetrahv, mis on vahendustasu suurusjärgus ja mida tuleb maksta, kui klient rikub lepingutingimusi või soovib lepingut katkestada.
Lepingus on mõlemal osapoolel nii kohustused kui ka õigused ning need on selgelt välja toodud.

Kui siiski klient on sõlminud lepingu objektile, mida ei ole võimalik müüa või milles nõutakse põhjendamatult suuri leppetrahve, tasub lepingu katkestamisel uurida kõigepealt tuntud büroo kinnisvaraspetsialistidelt ja –juristidelt, millised on kliendi õigused, kui temalt küsitakse suurt leppetrahvi. Võib juhtuda, et leping on tühine ja klient ei pea suuri leppetrahve üldse maksmagi või maakler on jätnud vastavalt Võlaõigusseadusele oma hoolsuskohustuse täitmata. Hoolsuskohustus tähendab kindlasti ka seda, et esimese asjana kontrollib maakler vahendatava objekti andmeid. Kui maakler ei tunnista hoolsuskohustuse täitmata jätmist ning nõuab endiselt leppetrahvi tasumist, tuleb kliendil pöörduda kohtu poole.

Tuntud kinnisvarafirmade garantii
Suuremate ja tuntud kinnisvarafirmade ridades töötavad alati nii maaklerid kui kinnisvarahindajad ning firma oskusteave on kogunenud aastate ja aastakümnetega. Suurte kinnisvarafirmade eelised:
• Kontrollitud teadmised
• Aastakümnete pikkune töökogemus ja usaldusväärsus
• Ülevaade kinnisvaraturul toimuvast, hindadest ja turutrendidest, selle tagab nii hindamisteenuse kui ka vahendusteenuse olemasolu.
• Seadusandluse tundmine
• Koostöö teiste kinnisvaratehingutes oluliste partneritega, näiteks krediidiasutustega
• Põhjalik ostja, müüja, üürilevõtja ja -andja kontroll, et vältida petturi ohvriks langemist
• Tugiteenuste struktuur nii juriidilisteks konsultatsioonideks kui ka turundus- ja reklaamiga seotud küsimuste lahendamiseks ning nõu andmiseks.

Lea Kerma
Hindaja-maakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo

Ostjat huvitab korteriühistult saadav info tulevase kodu kohta

Korteriühistul on seadusest tulenevalt ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise roll. Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vara tekib korteriühistule liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
Korteriühistu majandamiskulu
Kui korteriühistu ostab teenust ja edastab seda elamu korteritesse, on tegemist ühistu majandamiskuluga, mille ühistu jagab eeldatavasti korterite mõõturite näitude alusel ühistu liikmete vahel laiali. Majandamiskulud ongi Korteriühistuseaduse kohaselt korteriühistu poolt tehtavad vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Ostu-müügitehingute puhul ostjat huvitav info
Kõikidel korteriühistu liikmetel on kohustused oma korteriühistu ees. Kui müüja korteriühistu liikmena asub oma korterit müüma, võib ta olla elanud juba aastaid elamus, kuid korteriühistu tegemistest ei ole olnud huvitatud. Korteriühistu liikmete üldkoosolekutel ei ole osaletud ning ei teata, millised kohustused on Korteriühistul ning milliseid parendustöid on plaanis tulevikus teha. Enamasti seostubki elanikele korteriühistu tegevus igakuiste arvetega. Ostja aga tahab kogu infot teada saada, mida on majas tehtud, milliseid süsteeme renoveeritud või parendatud, millised on korteriühistu tulevikuplaanid. Ostjat huvitab see eelkõige tulevase eluaseme kvaliteedi ning enda kohustuste planeerimise tõttu. Nii nagu ostjad jälgivad väga täpselt igakuised kütte- ja elektriarveid, huvituvad nad ka igakuistest kuludest korteriühistule, mille hulka kuuluvad tasud remondi- või reservfondi, ühistu laenusumma, halduskulud jne.
Kõige parema info korteriühistu tehtud parendustööde ning plaanitavate tööde ja kohustuste kohta, saab korteriühistu juhatuselt, kelle kontaktandmed on enamasti ka avalikud ja kättesaadavad elamute stendidelt. Ka korteriühistud ise on huvitatud, et uus elanik majas teaks ja täidaks kodukordasid ning on huvitatud, info jagamisest ise või vahendaja kaudu. Reeglina uurivad ka maaklerid korterit müüki võttes korteriühistult ostjat huvitavad nüansid välja.
Tavapäraselt puudutavad ostja esimesed küsimused müüja maksekäitumist. Juhul kui ostjal on võlgnevus korteriühistu ees, siis kirjutatakse võlgnevuse tasumise kord notariaalsesse ostu-müügilepingusse sisse.

Ühisruumide kasutamine
Lisaks tulevaste kohustuste summadele huvitab ostjat ka ühisruumide ning parkimiskohtade kasutamise kord. Näiteks, kui parkimiskohtade arv hoovis on piiratud ning ostetud omanike poolt, huvitab tulevast elanikku ligipääs oma varale, kuidas temal on õigus parkimiskohta kasutada ning kuidas pääseb piiratud territooriumile.
Samuti huvitab uut elanikku ühiskasutatavate ruumide kasutamine. Näiteks keldri puhul huvitab ostjat, mismoodi on tagatud keldri turvalisus, millist kaupa võib ja millist ei või keldris hoida, juhul kui korteriühistu on kehtestanud korra riknevate kaupade hoidmise kohta ühiskasutatavates ruumides.

Lähtuvalt korteriühistu rollist elamu arendamisel ja majandamisel on korteriühistu juhatuse kontakt ja neilt saadav info ostjale väga olulise tähtsusega. Juhatuselt saadud info põhjal saab ostja hinnata oma tulevase eluaseme kvaliteeti ning kaasnevaid kulusid.

Maia Daljajev
Atesteeritud vanemmaakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo

Kolde elamuprojekti ehitustööd kulgevad plaanipäraselt

Kolde elamurajooni viimase etapi ehitusest räägib Arco Investeeringute AS Projektijuht Uko Paasik.

Uue etapi ehitus käib, kas kõik on läinud siiani plaanitult?
Helme 14 kortermajade ehitus on kulgenud graafikujärgselt. Käimas on I korruse montaažitööd.

Uute korterite planeeringud on erinevad eelnevate majade projektidest, millised on peamised erinevused?
Erinevusi on väga palju, sest uutel majadel on uus arhitekt (Arhitektuuribüroo JVR). Oleme koostöös arhitektiga arvestanud palju just klientide tagasiside põhjal saadud ettepanekuid ja soovitusi. Uutes majades on võrreldes valmis majadega rohkem tähelepanu pööratud 3-toaliste ja 4-toalistele korteritele, nende erinevatele suurustele ja variantidele, kuid erinevalt eelmistest majadest on olemas ka klientide poolt küsitud 1-toaliseid kortereid

Kas peale projekti on ka veel erinevusi eelnevate majadega?
Uued majad on kardinaalselt erinevad juba valminud majadest. Kuna arhitekt on teine, on ka käekiri ja lahendused erinevad. Üks arendaja tingimustest oli see, et valmivad majad peaksid oma koloriidilt ja väljanägemiselt sobituma olemasolevasse elamurajooni. Muus osas ei ole uued korterelamud mingil moel kehvemad juba valminud majadest.

Uute majade vastu on olnud suur müügihuvi, millest see tuleneb, kas uusi kortereid turul vähe või on põhjus muus?
Uute majade vastu on huvi tõesti suur olnud. Enne müügiga alustamist kogunes palju inimesi huviliste nimekirja, kes soovisid antud projektiga tutvuda/osta. Tänases kinnisvaraturusituatsiooni on kindlasti erinevatel põhjustel arendatavaid objekte vähemaks jäänud, kuid samas ei ole kuhugi kadunud inimesed, kes otsivad omale uut kodu. Soovitakse kas suuremat/väiksemat korterit või siis otsitakse oma esimest omaette elamispinda, mis oleks linnale lähedal ja meie saame seda kõike pakkuda, lisaks veel kaunis parkmets majade kõrval ja kauni Stroomi ranna vahetu lähedus.

Kas inimene, kes ostab korteri, saab ka tulevikus siseviimistluse osas kaasa rääkida?
Oleme ikka arvanud, et endale kodu soetades on inimestele väga tähtis siseviimistluses kaasa rääkida. Oleme seda võimalust pakkunud kõikides oma senistest projektides ja kindlasti pakume seda ka edaspidi. Samas on antud teemal kaasarääkimine ajaliselt veidi piiratud, kuna ühel hetkel peame siiski kõik korterid ikka parimal viisil standardlahendusena välja ehitama.

Millal majad valmivad?
Esimesed kaks maja Helme 14/1 ja Helme 14/2 valmivad vastavalt 31.07.11 ja 31.05.11

Kust leiame kõige parema müügiinfo Kodukolde kohta?
Parim info Kodukolde kohta on www.kodukolde.ee ja kindlasti annavad Arco Vara Kinnisvarabüroo maaklerid Kaie-Liina Blande ja Katrin Tutti Teile sobivat ja suurepärast nõu.


Uko Paasik e-kiri: Uko.Paasik@arcovara.ee

Blogis Angela Kurvits, e-kiri: Angela.Kurvits@arcovara.ee

Maa-amet tellib Arco Vara Kinnisvarabüroolt 120 eksperthinnangut

Maa-ameti poolt läbi viidud riigihanke tulemusel sõlmisid Maa-amet ja AS Arco Vara Kinnisvarabüroo töövõtulepingu, mille kohaselt Maa-amet tellib üle Eesti Arco Vara Kinnisvarabüroolt eeldatavalt 120 eksperthinnangut, mida kasutatakse looduskaitseseaduse alusel riigi poolt omandatavate kinnisasjade väärtuse ja riigivaraseaduse alusel võõrandatavate kinnisasjade väärtuse määramiseks. Valdavalt asuvad hinnatavad maaüksused Läänemaal- ja Saaremaal, aga ka mujal Eestimaal. Leping kehtib järgmise aasta detsembrikuuni või kuni lepingu mahu täituvuseni. Lepingu väärtus on 200 000 krooni, millele lisandub käibemaks.

Tõnu Luts
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Hindamisosakonna juhataja
e-kiri: tonu.luts@arcovara.ee

Arco Vara ühines ausa hinnastamise leppega „Euro hinda ei tõsta“

Arco Vara kontsern liitus ausa hinnastamise leppega, kohustudes euro kasutuselevõtmise käigus mitte tõstma põhjendamatult teenuste ja kinnisvara hindasid.
„Hindame kõrgelt erinevate organisatsioonide pingutusi lükkamaks ümber väga levinud hinnatõusu müüti, mis on seotud euro kasutusele võtmisega. Arco Vara ei tõsta eurole üleminekul hindasid ja seetõttu liitusime ka antud leppega,“ sõnas Arco Vara AS juhatuse liige Lembit Tampere.

„Euro hinda ei tõsta“ leppe eestvedajaks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Pangaliit oli koos paljude teiste erialaorganisatsioonide ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga kaasatud leppe koostamisse. „Euro hinda ei tõsta“ märgi õiglast kasutamist jälgib koos tarbijatega ka Tarbijakaitseamet.

„Euro hinda ei tõsta“ ehk ausa hinnastamise leppe eesmärgiks on ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus. Lepinguga liitumine on vabatahtlik ning leppega liitudes annab ettevõtja lubaduse, et seoses eurole üleminekuga järgitakse head tava ja ei tõsteta põhjendamatult hindu.

Kinnisvara ostu-müügistatistika: Tallinna korteriturg

Täpsemalt saate müügihindade muutustest lugeda SIIT

Kas osta või üürida omale eluase?

Seekord küsisime arvamust Facebooki vahendusel oma klientidelt, sõpradelt ja fännidelt, kas täna pigem üürida korter või osta oma isiklik eluase. Sisukaid põhjendusi oli palju, kuid kokkuvõttes tundub, et täna siiski pigem soovitakse osta kinnisvara kui üürida. Mõned sisukad vastused lisame ka meie blogi lugejale lugemiseks.

Piret:
Täna eelistaks ikka osta oma eluase, sest see raha, mis kulub üüritud elamise maksmiseks, võiks samahästi kuluda oma eluaseme ostuks või igakuise laenu tasumiseks, mille eest oma kodu ostetakse. Üüritud korteris ei tea kunagi, millal omanik pinda vabaks tahab, seega peab pidevas valmisolekus elama. Aga kui kohe oleks elamist vaja, siis ikka üüriks, sest ostmine toimub pikemas perspektiivis, kus on enne vaja eeltööd teha, et kuhu see kodu soetada jne.

Heiki:
Juhul kui nt omal on maal maja aga siiski vaja linnas tööl olla ja korteriüür on odavam kui igapäevaneedasi-tagasi sõit siis kindlasti üüriksin. Kuna see on tunduvalt odavam. Pealegi ei saa ju kunagi kindel olla kas jõuad selle 30-50 aastat seda korterit maksta. Muuduvad intressid ju ka pidevalt.

Maris:
Kindlasti tahaks osta enda eluaseme. Selleks vaja raha. Kui on enda kodu, ei pea muretsema sellepärast, et üürikorter vabastades terve ja korras oleks. Üürikorteriga on see jama, kui on tähtajaline leping ja korter veel omnakorda müügis, peab olema valmis välja kolima, kui korterile leidub ostja. Oma kodus saad vabamalt tunda ja ei pea muretsema, kaua sa selle koha peal püsida saad. Üüri ei pea ka ju maksma. Oma kodu ostes peaks väga hoolikalt valima, kuhu ma selle ostan, et hiljem ei peaks maha müüma ning jälle kolima. Kindlasti oma eluase.

Liis:
Oma vanuse tõttu eelistan hetkel üürida(kuigi otseselt ei üüri, elan ema korteris). Leian, et nii noorena ei taha endale laenukoormat võtta, sest ei tea veel, mis tulevik toob. Täiesti võimalik on välismaale tööleminek. Mul üürimisega probleeme ei tuleks- olen rahumeelne naaber ja ei läbusta korterit ära, nagu muidu mõned üliõpilased kipuvad tegema. Üürile andjaga saab alati ju kirjaliku lepingu tegema, nii et ei tekiks ootamatut kodutust.

Ulvi:
Kuna küsimus ol püstitatud "kas sa eelistaks TÄNA pigem üürida elamispinda või osta", siis vastaksin, et täna eelistan elamispinda üürida. Jah, kui mul oleks võtta need mõned miljonid tagataskust, siis kindlasti ostaksin, kuid kuna tagatasku tühi, siis pooldan üürimist. Olukord riigis ei ole stabiilne. 30 aastast laenukoormat kindlasti ei taha. Ei tea ju mis homne päev toob. Nagu paljud ütlevad, et üürides maksan nö tühja raha. Jah, võibolla maksangi, vähemasti on mul võimalus makseraskuste korral üürileping ilma suurema bürokraatiata peatada. Laenulepingu puhul ei ole see aga nii lihtne.

Siiri:
Kindlasti oma kodu! Oma on oma, seal on oma tuba ja oma luba. Saab teha seda mida hing ihkab ja lüüa nael seina just seal, kus tunned vajadust seda teha. Üüripind võiks olla vaid sel juhu,l kui teist varianti pole.
Olen isegi korterit üürinud. Alati pead arvestama igasuguseid teemasid, et mis omanikule meeldib ja mis mitte. Lisaks sellele tuleb maksta omanikule üüri, mis ehk teeks sama summa välja kui igakuiselt maksta laenu. Kommunaale tuleb maksta ju nagunii, sõltumata kas oled üürnik või omanik. Samas. Üüripinna eelis on see, et kui maja katus lekib või muru on pikk, siis on see omaniku rida need asjad korda ajada. Aga selle kõige eest kasseeritakse ju ikka üürnikult kulude katteks vastav summa. Hetkel on meil päris oma korter. Tõsi küll, endal poleks selle ostuks raha jagunud ja oma kodu oli vaid unistus. Saime korteri abikaasa isalt päranduseks ja oleme väga rahul. Loomulikult tuleb oma vara kaitsta ja selle eest heaperemehelikult ka hoolt kanda, seetõttu kindlustasime oma korteri ka ära.
Mina olen igal juhul selle poolt, et oleks päris oma, ei midagi üüritut, sest siis saab arendada ja kaunistada jms. Parim variant oleks siiski eramu, oma väikese hoovi ja panipaikadega(meil on euro-korter, aastal 2006 ehitatud ja selle tugev miinus on, et pole isegi tööriistade jaoks panipaika.Tuleb olla osav ja paigutada asjad garderoobi, diivani alla ja kuhu iganes võimalik. Isegi voodi on muretsetud selline, mille alla on raamatud "peidetud") Eramu miinusteks on ka küll suur kuluartikkel, kui oleks vaja katuse vahetust või muud suuremat parandustööd teha, aga see tasuks ikkagi ära, sest seda teed ju iseenda ja oma laste heaolu nimel!

Simo:
Oma elupinna ostaks ma alles hilisemas vanuses, kui juba plaan pere luua ja paikne töökoht vaadata. Esialgu siiski eelistan kindlasti üürida pinda, kuna siis ei ole töökoha otsimisel/leidmisel piiranguid (või vähemalt ei pea tegema suuri kulutusi töökoha ja elukoha vaheliseks liikluseks). Kindlasti ei saa ka kõrvale vaadata sellest, et elukoha ostmine on päris kallis lõbu, mida saab sageli lubada vaid pangalaenuga (ja sedagi on mõtet võtta alles siis, kui oled juba sellise palgaga töökohal, mis lubab sul laenu tagasi maksta. Sellist töökohta leida noore ja kogenematuna on aga raske).

Maris:
Noore perena ei pruugi meil olla finantse palju, kuid siiski on kõige mõistlikum otsus meie meelest osta endale elamispind.
Miks? Sest
A: üürimispinda üürides ei ole kunagi garantiid või teenusepakkujat, kes pinna eest vastutaks või selle korda teeks puuduste ilmnemisel.
R: kummaline põhjus, kuid eelistan osta ja vaadata kuulutusi maaklerite poolt. kuna ma tean, et maakler saab endale ka leiva lauale maja või korteri müügist, siis miks mitte seda toetada, pealegi - kuna tema on palgatud mind teenindama, tunnengi end kui kuninga kass - saan sobival ajal minna pinda vaatama, maakler saab kohe vajalikku kohta helistada ja uurida välja, kus ja mis ja kes, ükskõik, mis mind ka huvitaks.
C: Üürides ei saa ma kunagi selle kohta pabereid, kuid ostes peab olema kõigil välja näidata vajalikud paberid, et tehtud on liitumised, plaan on selline ja vajalik sõlm asub siin ja siin.
O: Milleks peaksin maksma üüri, kui on elukaaslane/abikaasa olemas ja eluaset nii kui nii vaja. Parem maksan siis tagasi laenu, et maja või korter saaks päris enda omaks.
V: Kuna Tartu linn (meie kodu) on piisavalt kummaline linn, kus üüri ja müügihinnad on pea poole kõrgemad kui Tallinnas, on palju mõistlikum juba osta valmis kaup kui hakata üüri maksma. Olgu see üür või 1000 eek kuus - olgem mõistlikum, Tartus selle eest korralikku korterit ei saa, alates 3000 juba võib mõelda, aga see on ju täitsa korralik laenu tagasimakse.
A: laenukoorma võtmine on kindlasti paljudele raske otsus, seega meie pere mõte ongi järgmine. Ennem mitte võtta koormat, kui pole piisavat omafinantseeringut, või küsida vanemate abi. Laenukoorem oleks kindlasti miinus ostmisel, aga üüri maksad ju ainult teiste heaks ja kodu pole päris oma kodu.
R: kindlustunne puudub üürimise korral. Hetkel käivad endal ka selle päris õige oma kodu otsingud. Üür vs ostmine oli endalgi küsimuseks aga mitte kauaks. Oma kodu sisustamine üürikorteris oleks paras peavalu, omanikuga kokku leppida et kas hinnast alla saab kui sinna jätta või kuhu tema mööbel viia, omanik äkki otsustab keset üürimist üldse korteri maha müüa - nagu juhtus minu tuttavaga. Seega kindlustunnet üürimise puhul pole!
A: oma kodu on ikkagi oma kodu. Saan ise vajaliku kujunduse teha, tagaaeda istutada ürditaimed, kui soov ja tahtmine tuleb, seina maha lõhkuda ja ümber kujundada. Kõik oma käe järgi.
Seega see, milleks ma eelistan maaklereid ja osta on see: kindlus, et kaupa niisama pähe ei määrita vaid räägitakse ausalt puudustest ja miinustest, paberid kohe kätte! ja need on olemas, 24h teenindus ükskõik mis küsimuste korral, garantii on olemas - kui miskit peaks juhtuma, siis on teada kelle poole pöörduda, mitte ei pea ise kinni maksma:) Ja päris oma kodu, on ikkagi oma kodu.

Kirsika:
Selle küsimuse juures on väga oluline kõigepealt iseendale selgeks teha oma rahalised võimalused ja oma vajadused ja mitte lähtuda emotsionaalsetest hetkeotsustustest.
Kodu ostu korral võiks inimesel olla vähemalt 1/3 ostuhinnast, selle arvel on väiksem laenumakse ning isegi siis, kui tulevikus peaks midagi maksevõimega juhtuma, ei ole vaja muretseda, et panga ees jääb võlg ka peale kodu müüki edasi.
Üürimise puhul võib lubada emotsionaalseid otsuseid, kuna üürilepingu lõpetamine on palju kordi lihtsam kui nt pangaga sõlmitud lepingute lõpetamine, üürikorteri (-maja) valiku õnnestumise korral on võimalus küsida omaniku käest, kas ta ei sooviks seda müüa, samas säilib võimalus vaadata jätkuvalt ringi, kui soovitakse siiski osta endale kodu. Seega peaks alati (mitte üksnes täna) lähtuma oma tegelikest vajadustest ja võimalustest ning mitte minema kaasa üldise trendiga, sest trendid on ajas muutuvad.

Erkki:
Tegelikult ei olegi siin nii väga otsustada, kui ikka ei ole vahendeid võimalik kodu ostmiseks saada, siis peab korterit üürima või elama nt vanematega ühel pinnal. Loomulikult tahab igaüks elada enda kodus, kodu soetamiseks ei pea ka alati võtma laenu, kuid üldjuhul nii tehakse. Üüripinnal elamises ei ole midagi halba, inimesed sõlmivad ju üürilepingu, omanik ei saa lihtsalt niisama päevapealt seda üles öelda, samas pank võib ka üles öelda krediidilepingu lepingu rikkumise puhul ning nõuda sundtäitmist teie kodu suhtes, seda on paljud juba kogenud ning üldjuhul ei lõpe panga ja kodu müüma sunnitud isiku suhted veel kodu müümisega.


Kõiki vastuseid saad lugeda Facebookis Arco Vara ärilehelt.

Kinnisvaramüük Pärnumaal kosus

Pärnu postimehe ajakirjaniku Riina Martinsoni küsimustele vastab Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Pärnu esinduse piirkonna juht Maido Sein:

Maa-ametis koostatud kinnisvara müügi statistika näitab, et tänavu esimese poolaasta jooksul müüdi Pärnumaal 358 korterit ja 110 maja, mullu samal ajal olid need numbrid vastavalt 211 ja 61.

Nende notarite vahendusel sõlmitud tehingute võrdluseks tasub märkida, et kinnisvaraportaali City24 andmebaasis järgi soovivad omanikud praegu Pärnumaal müüa 1492 korterit ja 768 maja.

Korterid
Pärnumaal tänavu esimesel poolaastal müüdud korterite ühe ruutmeetri minimaalne müügihind oli 90 ja maksimaalne 38 205 krooni. Odavaim korter leidis omaniku 5000 ja kalleim 2 300 000 krooni eest.
Keskmine ruutmeetri hind on mullu sama ajaga võrreldes pisut langenud. Kui Pärnus oli müüdud korterite keskmine ruutmeetrihind mullu ligi 12 000 krooni, siis tänavu umbes 2000 krooni väiksem.

Kas siit võib välja lugeda, et tehinguid tehti küll pisut enam, kui hinnad on mullusega langenud?

Omanikud ise ilmselt odavamalt müüa ei taha, on hinnalangus ostjate surve? Või siiski müüjate lootus ükskõik mis hinnaga, aga kinnisvarast lahti saada?
Pärnu kinnisvaraturul on hinnalangus eelmise aastaga võrreldes tingitud sellest, et ostuootel ostjad, kes lootsid veel hinnalangust, on aru saanud, et kinnisvara hind enam oluliselt ei lange. Teostatud tehingute ruutmeetri hind on olnud viimasel 4-5 kuul suhteliselt stabiilne ja nüüd on hakatud ostma.
Enamjaolt on Pärnus kotreritega tehtud müügitehingute ruutmeetri hind väiksem (7500-8500 m2), kui statistiline näitaja. Keskmist hinda kergitab mõnede kallimate ja eksklusiivsemate korteritega tehtud ostu-müügitehingud.

Üle kahe miljoni maksti Pärnumaal vähemalt kahe korteri eest. Praegu on City24 järgi Pärnumaal müügis üle poolesaja korteri, mille hinnad algavad kahe miljoni juurest, kalleimate eest küsitakse isegi 7,5 miljonit.
Kas sellisetele korteritele on üldse lootust ostja leida? Kes oleks ostja?

Reeglina on ostja väljaspoolt Pärnut, kes soovib pikemaajaliselt investeerida. Kinnisvarahinna kujunemisel on esmane kriteerium asukoht ja heas asukohas eksklusiivsed korterid on alati hinnas. Tänavune päikeseline suvi on äratanud huvi inimestes, kes soovivad soetada endale Pärnus kallimaid suvituskortereid.
Audru vallas leidis tänavu poole aastaga omaniku 12 korterit, Saugas 9, Vändra alevis 7, Sindis 6, Paikusel 4, Tootsis 3, Vändra vallas 3, muljal olid numbrid veelgi väiksemad.

Maakonnas, eriti Pärnust kaugemal asuvates kohtades olevate korterite vastu tundub huvi väike olevat?
Probleem on sotsiaalne. Tihtilugu ei ole neis piirkondades tasuvat tööd.

Majad
Pärnus müüdi hoonestatud elamumaid, ehk sisuliselt elumaju esimesel poolaastal 31, mullu sama ajaga 20. Kalleima maja eest käis uus omanik välja 2,5 miljonit krooni.
Sindi linnas osteti 12 maja, millest kalleim 1,9 miljoni eest. Paikusel müüdi kuus maja, millest kalleim maksis 1,9 miljonit. Sauga vallas leidis uue omaniku viis maja, millest kalleim maksis pisut alla miljoni. Varbla vallas müüdi viis maja, millest kalleim maksis pool miljonit.

Varblasse ostetakse maju ilmselt suvilateks?

Varbla kandi ilus loodus ja merelähedus, kus on suurem privaatsus, on tinginud soodsad võimalused soetada endale suvekodu. Vändra vallas osteti kuus maja, kalleim 650 000 krooni eest. Tahkuranna vallas müüdi neli maja.
Metsamaad müüdi esimesel poolaastal 125 korral, kokku üle 31 miljoni krooni eest. Odavaim metsamaa hektar maksis 1000 krooni ja kalleim 97 281 krooni. Haritav maa vahetas omanikku 27 korral, kokku üle kuu miljoni krooni eest. Odavaim põllumaa hektar maksis üle 3000 ja kalleim üle 21 000 krooni.

Oskate öelda, kus on kõige kallimad põllu- ja metsamaad?

Põllumaa hinna määrab suuresti maa suurus ja tootlikkus. Keskmine haritava põllumaa hind on 13-18000/ha. Seda eeldusel, et põllumaale on võimalik taotleda PRIA poolset toetust.
Hinnatud piirkonda ei oska välja tuua, aga tehinguit tehakse rohkem neis piirkondades, kus on hästi toimivad põllumajandusühistud, kes soovivad oma tegevust laiendada
Kui toetust pole võimalik saada on söötis või võsastunud maa hind võrdne sisuliselt maamaksustamise hinnaga.
Metsamaa hinna määrab metsa väärtus. Palju otsitakse raieküpset metsa väärtuslikumate puuliikidega (kask, kuusk, mänd).


e-kiri:Maido.Sein@arcovara.ee

Kodukolde uued korterid said nurgakivi

Eile asetasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas, Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere, Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben ning arhitekt Kalle Vellevoog Kodukolde uuele sajale korterile nurgakivi. Ka tulevased elanikud tulid enda uuele kodule nurgakivi asetama ja jälgima ehituse kulgemist.

Linnapea märkis oma tervituskõnes, et elumajale nurgakivi paigaldamine on rituaal, mis on suunatud tulevikku ning tähistab alati oodatud hea ja uue algust.
Esimesed uued 50 korterit valmivad kevadeks ning neist on juba 36% kas müüdud või broneeritud. Järgnevad 50 korterit tulevad müüki 2011 aasta algul.


Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere märkis oma sõnavõtus, et see hetk siin uue maja vundamendi ääres on varemast eriline mitmelgi puhul, kuid eelkõige just selle poolest, et see sümboliseerib ühe perioodi lõppu ja uue perioodi algust.

"Meie missioon on olnud luua elukeskkondi, mis püsivad kauem, kui meie. Aeg jätab oma trendid kivisse ning näitab neid mitmele põlvkonnale. Nii ka siin – meie selja taga on Kodukolde elamurajoon, kandes endas 21. sajandi esimese kümnendi elufilosoofiat, ootusi, maitset ja trende, mis said läbi koos 2008 aasta augustil Ameerika Ühendriikidest alanud kinnisvara,- ja majanduskriisiga. Maailm muutub ja meie paratamatult koos temaga," ütles Taevere.
Kui Arco Vara alustas Kodukoldes ehitustegevust 2006. aastal, siis tänaseks on valminud 8 kortermaja kokku 248 korteriga. Sellega on Põhja-Tallinna linnaosa saanud juurde värskust ja uut hingamist.
"Vahepealne keeruline majandusolukord, muutunud konjunktuur ja elanike uued ootused tingisid hoonete ümberprojekteerimise. Meiega koos istusid laua taha uut ülesannet lahendama arhitektid Kalle Vellevoog ning Merko Ehitus. Tulemus on käes. Uus kümnend võtab meid siinsamas Kodukoldes vastu energiasäästlikumalt, avaramalt ning hubasemalt. Me rajame siia veel sada korterit, mis on eriilmelisemad, suuremad, läbimõelduma planeeringu ning kasutusökonoomiaga," lisas Taevere uute korterelamute kohta.

Uute valmivate korterelamute pilte näete siit.

Mis on passiivmaja?

Pildil Jõelähtme passiivmaja

Passiivmaja on maja, millel on madal kütteenergia tarbimine. Passiivmaja energia tarbimine vastab energiaklassile A.
Antud Jõelähtme maja kütteenergia saab olema 3500 KWh/a, see tähendab ca 4500 krooni (267,60 EUR) kulu aasta kohta.

Tänu väikestele kõrvalkuludele hakkavad Arco Vara Kinnisvarabüroo ja passiivmajade tootja OÜ Thermo Module Group passiivmaju Eestis rohkem tutvustama. "Eesmärk on, et igast Arco Vara Kinnisvarabüroo 11 piirkonnast saab klient infot passiivmaja tehnoloogia kohta," ütles Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa.
Kuna passiivmajade energia tarbimine on madal tuntakse OÜ Thermo Module Group' juhatuse esimehe Renee Padari sõnade kohaselt nende vastu ka aktiivselt huvi ning esitatakse ka tellimusi ehituseks.

Jõelähtme maja ehitust reaalajas on võimalik jälgida Kliima- ja Energiaagentuuri kodulehe kaudu.

LISAINFOT LEIAB KA ARCO VARA KODULEHELT SIIT.

Lisainfo:
Mart Saa
Juhatuse liige
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Tel: 614 4661
mart.saa@arcovara.ee

Rakvere eluasemeturu ülevaade

Rakvere eluasemeturu ülevaate teeb Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Rakvere esinduse hindaja Ingrid Rebane.

Elamispindade tehinguaktiivsus oli 2010.a. alguses madal, kuid kevadkuudel teostati ostu-müügitehinguid senisest aktiivsemalt.
Korteriturul tehti enamik tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega, varasemast enam olid tehingute objektiks kvaliteetsemad ning keskmisest kallimas hinnaklassis olevad korterid (2010.a. I poolaastal teostati Rakveres 62 korteriomandite ostu-müügitehingut kogusummas 22 899 050eek (võrdluseks: 2009.a. I poolaastal teostati Rakveres 51 korteriomandite ostu-müügitehingut kogusummas 16 352 550eek). Likviidseimad on hea hinna ja kvaliteedi suhtega korterid. Turu ootustele vastava hinna ja kvaliteediga suhtega objektid leiavad ostja suhteliselt kiiresti (mõnel juhul on müügiperiood vaid paar nädalat) samas võib halvemas asukohas, kehva planeeringuga, halva hoonesisese asendiga ja/või turu ootustele mittevastava hinnakujundusega objektide müügiperiood kujuneda väga pikaks (üksikud korterid on pakkumisel olnud enam kui kaks aastat). 2009.aastat iseloomustanud trend, kus mitmed ostu-müügitehingud finantseeriti omavahenditest ja teostati krediidiasutusi kaasamata, jätkub ka käesoleval aastal.
Pakkumiste hulk on käesoleva aasta I poolaastal on võrreldes 2009.a. sama perioodiga mõnevõrra vähenenud, pakkumiselt on tagasi tõmmatud eelkõige objektid, mida omanikud pole valmis turu poolt aktsepteeritaval hinnatasemel müüma ning korterid antakse pigem üürile.
Uute ja rekonstrueeritud korterelamute korterite müügihinnad on 2010.a. I poolaasta lõpuks langenud hinnatasemele 9000 - 13 000eek/m2.

Rakvere elamuturul võis 2010.a. I poolaastal samuti täheldada aktiivsuse tõusu, 2010.a. kuue esimese kuu jooksul teostati Rakveres 17 eluhoonetega hoonestatud maa müügitehingut kogusummas 8 891 917eek (võrdluseks: 2009.a. I poolaastal teostati Rakveres 15 eluhoonetega hoonestatud maa müügitehingut kogusummas 7 630 696eek). Viimase poolaasta jooksul on tehinguobjektideks olnud ka keskmisest kõrgemas hinnaklassis elamud, siiski on enamik tehinguid teostatud hinnaklassis 500 000 – 1 000 000 kr olevate rekonstrueerimist vajavate hoonetega.


E-KIRI: Ingrid.Rebane@arcovara.ee

Arco Vara müüb Elioni kinnisvara

Omakasutuse vähenemise tõttu pani Elion müüki oma kinnisvara üle Eesti. Suuremahuline koostööleping kinnistute müügiks sõlmiti Arco Vara Kinnisvarabürooga.

Elioni omandisse kuulub ligikaudu 400 kinnisvaraobjekti, mis on tinglikult jagatud väikesteks (alla 60 m2), keskmisteks (60 kuni 900 m2) ja suurteks (üle 900 m2).

„Tänane tehnoloogia võimaldab koondada seadmed tunduvalt väiksema suurusega pinnale ning seetõttu on omakasutus kinnistutel paiknevatel hoonetel langenud 50%-le,“ ütles Elioni rendi- ja omandiõiguse juht Jüri Lobjakas.
Ta lisas, et keskmise suurusega objekte on Elionil 43 ning kinnisvaraturu väikese nõudluse tõttu on sinna hetkel raske üürnikke leida. Suuri objekte on 24 ning nende puhul võib üürnikke olla ka rohkem.

Elioni kinnistutele aitab ostjaid leida Arco Vara Kinnisvarabüroo. „Kõige rohkem huvilisi leidub hetkel Lõuna-Eestis, kus vaatamata lühikesele koostööperioodile käivad juba läbirääkimised ostuhuvilistega. Muudes piirkondades käib veel objektide tutvustamine ja info vahetamine, kuid seis on lootustandev,“ märkis Arco Vara Kinnisvarabüroo juht Mart Saa.

Tutvu objektidega aadressil www.arcovara.ee/elion

Tartu korterituru ülevaade

Ülevaate koostas Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Tartu esinduse maakler Toomas Pikk:

Vaadates tänast seisu Tartu korteriturul, saab hea indikaatorina võrrelda kinnisvaraturu hinnataset kinnisvara ostujõu keskmise palga baasil arvutatud laenuvõime järgi. Tartu piirkonnas tõusis ostujõud 2010 aasta esimeses kvartalis 79 ruutmeetrini, kusjuures analoogne ostujõud oli 1999 aasta esimeses ja 2003 aasta teises kvartalis, mis ühtlasi oli ka kahe kinnisvaratsükli tõusu algfaasiks.
Kuna mõlemad tsüklid tõid järk-järgult kaasa suure kinnisvaraturu tõusu ning tehingute aktiivsuse, siis paistab tänases seisus uue tõusutsükli ilminguid.
Tartu korteriturul on tehingute aktiivsus kõvasti langenud võrreldes 2007 aasta keskpaigaga, hinnanguliselt kuni 60%. Seoses sellega, et korterituru tehinguhinnad on olnud madalamad kui pakkumishinnad, siis on langenud ka korteriomandite keskmine ruutmeetri hind. Selline hinnakorrektsioon loob head eeldused kinnisvaraturu normaliseerumiseks, mis omakorda toob kaasa investeeringud uusarendustesse, elavdades seega vahendusteenuste turgu.


e-kiri: Toomas.Pikk@arcovara.ee

Arco Vara töötajate kultuurireis Peterburgi

Reisikirja kirjutas Arco Vara AS Peajurist Rainer Osanik.
Juuni alguses käisid arcovaralased koos oma sõprade ja tuttavatega kultuurireisil Põhjamaade Veneteesiaas, ehk Sankt Peterburgis. Reis oli meeldejääv, sündmusterohke ja sedavõrd tihe, et uneaega nappis kõigil.

4.juuni hommikul startis Tallinnas 26-liikmeline reisiseltskond juba kell 5.30 Narva suunas. Väike vahepeatus Sillamäel ning juba kella 9-paiku olime Eesti-Vene piiril. Kiirelt ja sujuvalt lubati meid Eestist välja, kuid Venemaa ei tahtnud kuidagi meid vastu võtta. Ja nii me seisimegi Sõpruse silla Venemaa poolses otsas ca 4,5 tundi. Ivangorodi piiripunktis toimis kõik nagu vanal nõukogude ajal, ametnikke ja asjapulki oli palju, aga keegi nagu midagi ei teinud ja mingit tööprogressi näha ei olnud. Ühel hetkel, kas oli põhjuseks lähenev lõunapaus või vahetuse lõpp ning soov päeva tööplaan täita 30 minutiga, hakkas bussisaba kiires tempos kahanema ning pääsesime Venemaale.
Edasi järgnes sõit Peterhofi (vene.k Petrodvorets), kes võttis meid vastu päikesesäras sätendavate kuldsete purskkaevude, losside ja lossiparkidega. Loomulikult ei olnud me ainukesed turistid seal, neid oli hordide kaupa ja tihtilugu tuli mõne purskkaevu vaatlemiseks lausa füüsiliselt läbi inimmassi teed rajada. Ja arvestades asjaoluga, et olime lootusetult hilja saabunud ning 2 tundi kestev ekskursioon tuli ära teha 50min jooksul, galopeeris kogu reisiseltskond tempokalt kohaliku giidi sabas mööda lossiparke. Peterhof lummas oma sära ja hiilgusega, tekitas aukartust ja pani mõtlema kui suursugune oli kunagi Vene impeerium ning kui ei oleks olnud Peeter I-st, ei oleks ei Peterhofi, Peterburgi ennast, Tsarskoe Zelod jne. Huvitav, kas ka kaasaegsed venemaalased ise oskavad hinnata seda, et ilma impeeriumi ja kodanliku riigikorrata, ei oleks Venemaal selliseid vaatamisväärsuseid, rariteete muuseumites ja rikkalikku kultuuri ning arhitektuuri? Purskkaevude kaskaad, taustal Suur Palee, äärtes pargid – muinasjutuliselt lummav. Kusjuures igas sekundis pidi neid purskkaevusid läbima 300 000 liitrit merevett mida ammutatakse Soome lahest. Mõni minut enne kell 6 purskkaevude jõud järk-järgult rauges ning veejoad kustusid, nende tööpäev sai läbi.
Väike söögipaus kohalikes šašlõtchnajates ning suundumegi Peterburgi. Meie koduks järgnevaks 2 ööks oli Nevsky Prospekti alguses, Moskovski vaksali vastas asetsev hotell Oktyabrskaya. Ilmselt olid selle hotelli hiilgeajad jäänud eelmise sajandi kekspaika ning väidetavalt linna suurim restoran, mis pidi mahutama 500 inimest, oma uksi meile ka ei avanud.
Päikeseloojangul ootas meid Neeva kanalituur. Jõelaev sõitis mööda Neeva erinevaid kanaleid, mida ääristasid lossid ja aadlike elamud. Peterburi 300 sünnipäevaks vuntsiti üles kõigi hoonete fassaadid, mis asusid nn turismipiirkonnas. Kuna õhtu oli viile, siis paljud külmakartlikud eestlased pugesid peitu laeva siseruumidesse, kus soojapuhur troopilist tuult puhus. Julgemad ja karmi põhjamaise kliimaga harjunud aga jäid välistekile ning nautisid ilusaid vaateid ja siluette valgete ööde hämaruses. Randusime peale südaööd, misjärel osa seltskonda läks öist linna vaatama, osa kohaliku pubieluga tutvuma ja osa siirdus hotelli magama. Need kes magama läksid olid järgmisel hommikul reipad, ülejäänud aga võitlesid une ja väsimusega.

5. juuni kell 9 kogunesime bussi, et minna Ermitaaži. Hotelli eest startisime küll alles 9.45, kui olime suutnud üles äratada sissemagajad, kellele eelmine õhtu pikaks venis.
Ermitaaž koos Talvepaleega on hiiglaslik, seda ei ole võimalik ühe korraga hoomata, läbi vaadata, läbi jalutada või piisavalt nautida. Kuigi hoone näol tegu on nõukogud restauraatorite loominguga, on tegu väga ilusa ja autentse loominguga. Kollektsioonid on suursugused ning seetõttu tegi giid meie eest ära valiku „asjadest mida peab nägema“ ning järgmise 2,5 tunni jooksul jooksime mööda Ermitaaži ja Talvepalee saale, treppe ja koridore (mulle kangastus stseen filmist „Mehed ei nuta“) ja ammutasime endasse nii palju kui selle vähese aja jooksul võimalik oli. Lõpptulemusena segunes mälus kõik üheks suureks vitraažiks ning on pea võimatu meenutada mis seal Ermitaažis see kõige meeldejäävam oli…võib-olla üks kuri muuseumivalvur, kes meie giidiga mingil põhjusel kõvahäälselt tõreles.
Järgnes mõni tunnike vabaaega ning lõpuks ometi oli võimalik juua Nevsky Prospektil kusagil tassike head kohvi. Kohvikuid ja söögikohti on Nevsky Prospektil palju, need on moodsad, stiilsed, hubased ja hea teenindusega…paraku suhteliselt kõrge hinnatasemega. Klaasi latte eest 70-80 EEK tasuda on Peterburgi kesklinnas täiesti normaalne. Märkimisväärne on, et Peterburg, võrreldes enamsute teiste Venemaa linnadega, mõjub väga Lääne-Euroopalikult ja tsiviliseeritud ning eestlastesse suhtutakse seal väga hästi.
Kell 15st algas ekskursioon vürst Jussupovi palees. See palee on vast ainuke Peterburis mis on säilinud oma algsel kujul ja algses sisustuses ning kus nõukogude restauraatorid oma fantaasiat kasutama pole pidanud. Jussupovi palee pole avatud kõigile, sinna pääsevad vaid vähesed õnnelikud turistid ja meil oli õnne. Paljud vürst Jussupovi varadest on eksponeeritud Ermitaažis, samas ka palees endas leidus vaatamisväärsusi piisavalt. Arvatavasti kogu Peterburi reisi pärliks (või lausa teemandiks) kujuneski Jussupovi palee oma rikkaliku dekoori ja mitmekesisusega. Mainimata ei saa ka jätta, et vürst Jussupov ehitas oma paleesse vähendatud koopia kuulsast La Scala ooperiteatrist ning see on seni aktiivses kasutuses teatrina. Üks ajalooline seik, millega Jussupovi palee ehk kõige tuntum on - selles palees mõrvati Rasputin.
Peale paleekülastust järgnes väike läbipõige Aleksander Nevski kloostrist õhtuselt missalt ning seejärel pandi selga õhtukleidid ja ülikonnad ning siirduti Venemaa vanimasse rahvusteatrisse, imperaatorlikku Aleksandrinsky teatrisse (asutatud 1756) vaatama „Luikede järve“. 3-vaatuseline ballett ei jätnud tuimaks isegi seltskonnas viibivad balleti-skeptikuid. Need kes tahtsid kuulda lavalt balletisusside klobinat, pidid pettuma, kuigi jah, kui 4 väikest luike oma kuulsat tantsu tegema hakkasid, puhkesid mitmed saalis viibivad diletandid narma. Kui laval on korraga 16 luike või enam kui 30 baleriini, lava ise on nii suur, et ilma pead pööramata kogu lava korraga ei hooma, on juba mastaabiefekt see, mis muljet avaldab. Aga loomulikult ka Tchaikovsky muusika, mis saalis nii mitmedki unele suigutas. Usun, et see oli nende selle päeva parim ja ilusam uni.
Õhtul siirdus suur osa reisiseltskonnast tuntud jazz-klubisse Cafe Club Che (mis paraku hinnatasemelt oli väga up-scale), kus meile selle õhtu ainukeste külalistena mängiti mõned tunnid head live instrumentaal-jazzi, mis meist mitmedki tantsupõrandale jalga keerutama kiskus.

6.juuni hommikul paistsid vaid üksikud silma oma reipusega. Jätsime hüvasti hotelliga ning kell 10 startisime Tsarskoje Zelosse (vene k. ka Puškino) mille pärliks on Katariina Palee ehk Suur Loss ja selle park.
Lossi arhitektiks on Bartolomeo Rastrelli, kes on suure osa Peterhofi losside aga ka Peterburi enda imperaatorlike ehitiste (sh Talvepalee) arhitektiks. Lossi tuntuimaks vaatamisväärsuseks on Merevaigutuba, mis II Maailmasõja ajal jäljetult kaduma läks, kuid mis nüüd algsel kujul taastatud on. Lossiekskursioon meenutas konveierit kuna igas ruumis ja saalis tohtis viibida vaid mõned hetked, misjärel järgmine turismigrupp sõna otseses mõttes selga jooksis või kurjad muuseumitöötajad sind ruumist ära ajasid ja närviliselt kella sihverplaati sõrmega koputasid.
Palee koosneb lugematul hulgal erinevates ruumidest, saalidest, salongidest, millest üks on uhkem või kuldsem või ekstravagantsem kui teine. Suur Palee on taaskord nõukogude restauraatorite silmapaistev kätetöö, kuna algne palee hävines II Maailmasõja ajal täielikult Nõukogude armee pommirahe all. Lossipark on kujundatud Prantsuse stiilis, avarate alleede, purskkaevude ja kujukeste ning arvukate lehtlatega. Seal on väga mõnus jalutada ning palava suvepäeval mõne heki varjus või lehtlas oma jalgu sirutada.
Peale tõeliselt väsitavat ekskursiooni soovisime minna einestama kesklinna, kuid mis ära kadus, oli buss. Pärast tunniajast otsimist õnnestus buss ka üles leida. Erinevalt Peterburist ei pasta Puškino kesklinn silma millegi erilisega ning seal ei ole ei kohvikuid ega restorane, mistõttu einestamisest kujunes päris keeruline missioon.
Õhtupoolikult alustasime tagasisõitu koju. Ning nagu karta võis, veetsime 5 tundi Vene-Eesti piiril oodates pääsu piirikontrolli. Piiripunkti lähenduses asuvas poed äri sellel õhtul õitses (arvatavasti on selliseid õhtuid seal tihti) ning kui kõik oma vene rublad ära kulutanud olid, võttis poemüüja lahkelt vastu juba ka Eesti kroone. Siis kui lootus enne esmaspäevase tööpäeva algust koju jõuda oli juba kustumas, asusid piirivalvurid üles näitama ootamatut agarust ning piirijärjekord hakkas kiiresti kahanema ja peale südaööd vurasid bussirattad juba Eestimaa pinnal.
Tagasi Tallinna jõudsime kell 4 esmaspäeva hommikul - väsinud nii vintsutustest piiril, kui ka tempokast ja sündmusterohkest nädalalõpust, samas rõõmsad toredate elamuste ja vahva ning muljeterohke reisi üle.

E-kiri: Rainer.Osanik@arcovara.ee

Kutsume ettevõtete töötajaid verd loovutama

Doonorlus on saanud Arco Vara töötajate seas populaarseks ning abivajajate aitamine kujunenud regulaarseks. „Aitame abivajajaid kolmandat korda ning kutsume ka teisi ettevõtteid meiega liituma, kuna suvel on doonoriverega eriti kriitiline,“ sõnas Arco Vara personalispetsialist Angela Kurvits.

Doonorivere vajajate hulgas on kõige rohkem patsiente, kelle oma vereloome on mingil põhjusel kahjustatud ja ei tooda piisavalt vererakke. Nende inimeste tervis halveneb sageli just suvel. Kahjuks on suvi just suur puhkuste periood ja doonoreid vähe.

Sel korral tahame vere loovutamisega toetada väikese, vaid 4-aastase Alexandra paranemist, kellel diagnoositi mõni kuu tagasi leukeemia. See on raske haigus, mille ravimiseks on vaja korrapäraselt värsket verd ning selle komponente. Nende olemasolul allub haigus hästi ravile - eriti laste puhul.

„Abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased, tuttavad või meie ise. Loovutades verd, saame olla kindlad, et päästame abivajajate elusid, sest õnnetustest ja ootamatute saatusekäänakute eest ei ole meist keegi kaitstud. Seega kutsume ka teiste ettevõtete töötajaid verd loovutama,“ lisas Kurvits.

Esimesel korral andsid Arco Vara töötajad verd veebruaris 2010, teisel korral aprillis 2010, võites ettevõttele Overline Marketing’ilt 5000 krooni eest reklaamikampaaniaid Google otsingumootoris.

Otepää valla ja Valgamaa tehingute võrdlus 2009 ja 2010 aastal.

Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Otepää piirkonna maakler Janek Moros võrdleb 2009 ja 2010 aasta tehinguid Otepää vallas ja Valgamaal.

2009. aasta I kvartalis tehti Otepää vallas ostu- ja müügitehinguid 24 ning 2010. aasta I kvartalis oli tehinguid sama palju. Möödunud aastaga võrreldes oli 2010.a alguses klientidele huvipakkuvamad just korterid ning vähem tehti tehinguid hoonestamata kinnistutega.
II kvartalis oli näha tehingute langust võrreldes möödunud aastaga, kus ostu- ja müügitehingud langesid möödunud aasta sama ajaga 32-lt tehingult 24-le.
Samas on märgata klientide kinnisvara soovide muutust, Otepääl tuntakse täna enim huvi hoonestamata kinnistute vastu. Soov on luua just ise oma suvila või maakodu. Hoonestatud kinnistute keskmised müügihinnad on kukkunud ca 30% 2009 aastaga võrreldes. Samas selleks, et huvi hakkaks tõusma peaks majade hinnad veel ca 10% võrra langema.
Otepääl asuva kinnisvaraomanik küsib täna olenemata turu hetkeseisust oma kinnisvara eest rohkem raha kui peaks. See tingibki olukorra, kus klient ostab omale sobivama kinnistu Otepää naabervalda.
Kuna Otepää on jätkuvalt kauni loodusega ja turismi ning spordisõbra meelispaik, siis hea kinnisvaraobjekt pakub alati huvi. Eelistatud jätkuvalt veekogudega piirnevad kinnistud.


Valgamaal tehti möödunud aastal I poolaastal kokku 306 ostu-müügitehingut. Samas 2010aastal sama ajaga 283 tehingut. Mis on vaid 23 tehingu võrra vähem.
Enim osteti möödunud aastal hoonestatud kinnistuid, järgnesid hoonestamata kinnistud ja korteriomandid. Tänavu tuntakse huvi enim hoonestamata kinnistute vastu.
Kinnisvaraomanikel soovitan rohkem suhelda maaklerite, kui oma ala spetsialistidega. Õige hind õige asja eest toob ka tehingu ja kõigi osapoolte rahulolu!


Täpsem info Otepää kohta: Janek.Moros@arcovara.ee