Kinnisvaramüük Pärnumaal kosus

Pärnu postimehe ajakirjaniku Riina Martinsoni küsimustele vastab Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Pärnu esinduse piirkonna juht Maido Sein:

Maa-ametis koostatud kinnisvara müügi statistika näitab, et tänavu esimese poolaasta jooksul müüdi Pärnumaal 358 korterit ja 110 maja, mullu samal ajal olid need numbrid vastavalt 211 ja 61.

Nende notarite vahendusel sõlmitud tehingute võrdluseks tasub märkida, et kinnisvaraportaali City24 andmebaasis järgi soovivad omanikud praegu Pärnumaal müüa 1492 korterit ja 768 maja.

Korterid
Pärnumaal tänavu esimesel poolaastal müüdud korterite ühe ruutmeetri minimaalne müügihind oli 90 ja maksimaalne 38 205 krooni. Odavaim korter leidis omaniku 5000 ja kalleim 2 300 000 krooni eest.
Keskmine ruutmeetri hind on mullu sama ajaga võrreldes pisut langenud. Kui Pärnus oli müüdud korterite keskmine ruutmeetrihind mullu ligi 12 000 krooni, siis tänavu umbes 2000 krooni väiksem.

Kas siit võib välja lugeda, et tehinguid tehti küll pisut enam, kui hinnad on mullusega langenud?

Omanikud ise ilmselt odavamalt müüa ei taha, on hinnalangus ostjate surve? Või siiski müüjate lootus ükskõik mis hinnaga, aga kinnisvarast lahti saada?
Pärnu kinnisvaraturul on hinnalangus eelmise aastaga võrreldes tingitud sellest, et ostuootel ostjad, kes lootsid veel hinnalangust, on aru saanud, et kinnisvara hind enam oluliselt ei lange. Teostatud tehingute ruutmeetri hind on olnud viimasel 4-5 kuul suhteliselt stabiilne ja nüüd on hakatud ostma.
Enamjaolt on Pärnus kotreritega tehtud müügitehingute ruutmeetri hind väiksem (7500-8500 m2), kui statistiline näitaja. Keskmist hinda kergitab mõnede kallimate ja eksklusiivsemate korteritega tehtud ostu-müügitehingud.

Üle kahe miljoni maksti Pärnumaal vähemalt kahe korteri eest. Praegu on City24 järgi Pärnumaal müügis üle poolesaja korteri, mille hinnad algavad kahe miljoni juurest, kalleimate eest küsitakse isegi 7,5 miljonit.
Kas sellisetele korteritele on üldse lootust ostja leida? Kes oleks ostja?

Reeglina on ostja väljaspoolt Pärnut, kes soovib pikemaajaliselt investeerida. Kinnisvarahinna kujunemisel on esmane kriteerium asukoht ja heas asukohas eksklusiivsed korterid on alati hinnas. Tänavune päikeseline suvi on äratanud huvi inimestes, kes soovivad soetada endale Pärnus kallimaid suvituskortereid.
Audru vallas leidis tänavu poole aastaga omaniku 12 korterit, Saugas 9, Vändra alevis 7, Sindis 6, Paikusel 4, Tootsis 3, Vändra vallas 3, muljal olid numbrid veelgi väiksemad.

Maakonnas, eriti Pärnust kaugemal asuvates kohtades olevate korterite vastu tundub huvi väike olevat?
Probleem on sotsiaalne. Tihtilugu ei ole neis piirkondades tasuvat tööd.

Majad
Pärnus müüdi hoonestatud elamumaid, ehk sisuliselt elumaju esimesel poolaastal 31, mullu sama ajaga 20. Kalleima maja eest käis uus omanik välja 2,5 miljonit krooni.
Sindi linnas osteti 12 maja, millest kalleim 1,9 miljoni eest. Paikusel müüdi kuus maja, millest kalleim maksis 1,9 miljonit. Sauga vallas leidis uue omaniku viis maja, millest kalleim maksis pisut alla miljoni. Varbla vallas müüdi viis maja, millest kalleim maksis pool miljonit.

Varblasse ostetakse maju ilmselt suvilateks?

Varbla kandi ilus loodus ja merelähedus, kus on suurem privaatsus, on tinginud soodsad võimalused soetada endale suvekodu. Vändra vallas osteti kuus maja, kalleim 650 000 krooni eest. Tahkuranna vallas müüdi neli maja.
Metsamaad müüdi esimesel poolaastal 125 korral, kokku üle 31 miljoni krooni eest. Odavaim metsamaa hektar maksis 1000 krooni ja kalleim 97 281 krooni. Haritav maa vahetas omanikku 27 korral, kokku üle kuu miljoni krooni eest. Odavaim põllumaa hektar maksis üle 3000 ja kalleim üle 21 000 krooni.

Oskate öelda, kus on kõige kallimad põllu- ja metsamaad?

Põllumaa hinna määrab suuresti maa suurus ja tootlikkus. Keskmine haritava põllumaa hind on 13-18000/ha. Seda eeldusel, et põllumaale on võimalik taotleda PRIA poolset toetust.
Hinnatud piirkonda ei oska välja tuua, aga tehinguit tehakse rohkem neis piirkondades, kus on hästi toimivad põllumajandusühistud, kes soovivad oma tegevust laiendada
Kui toetust pole võimalik saada on söötis või võsastunud maa hind võrdne sisuliselt maamaksustamise hinnaga.
Metsamaa hinna määrab metsa väärtus. Palju otsitakse raieküpset metsa väärtuslikumate puuliikidega (kask, kuusk, mänd).


e-kiri:Maido.Sein@arcovara.ee