Huvitav kogemus kinnisvara müügiga

Meie esinduse maakleril Koidu Ilissonil oli eile huvitav kogemus ühe Viljandimaal, Abja vallas asuva kinnistuga. Tehing ise oli veninud juba 5 kuud, notari aega muudetud mitu korda ja notar isegi öelnud, et temalgi jälle uus kogemus.
Tegemist oli 2003.a. pärimise teel saadud varaga, kus oli esialgu omanikeks kolm õde. Üks õde suri ja omakorda oli pärijateks tema kaks last, nii et tekkis neli omanikku. Üks õdedest erastas maa, teised ei olnud huvitatud ja loobusid. Tema andis ka kinnistu meile müüki ja põhiliselt asjaga tegeles sest teised enam ei mäletanudki, et neil on kinnistule õigus. Neile sadas see teema nagu selgest taevast.
Maja põles mõni aasta tagasi ning vald seadis kinnistusraamatusse eelmärke hoonestusõiguse seadmiseks, kuna maa erastas ainult üks aga maja omanikud olid ka kõik ülejäänud. Hoonestusõigus oli valla kinnituse järgi seatud 1 aastaks. Omanikud ise ei teadnud hoonestusõigusest midagi. Kui maakler vallaga ühendust võttis lubas vald kiirelt selle kustutada aga seda ei olnudki võimalik nii kiiresti kustutada, kuna ei leitud lepingut seadmise kohta.
Peale selle oli ühel omanikul (üks lastest) tekkinud võlg, mis oli kohtutäituri käes ja ise asus ta kinnipidamisasutuses. Temale oli kinnistu müük nagu õnnistus sest müügi läbi sai tema oma võla kustutatud ja nõudis ka veel lisa! Muidu oleks ju tehing ära jäänud, kui ta ei oleks tehingule tulnud. Meie klient, üks õdedest võttis ka advokaadi, et asju õigeks saada aga midagi teha ei olnud.
Päev enne tehingut avastas notar, et Ehitisregistrisse on kantud aresti/keelu teatis kohtutäituri poolt. Kui me oleme harjunud, et keelumärge seatakse kinnisturaamatusse siis meile oli see uus kogemus, et keelumärke võib ka Ehitusregistrisse kanda. Siit jälle uus kogemus, et üle kontrollida kõik andmebaasid.
Selline tehing oli jälle ere näide maakleri tegelikust tööst. Peale selle, et vahendada objekti ja kui tahad, et tehing õnnestuks peaksid väga hästi tundma juriidikat ning oskama suhelda valla, kohtutäituri, advokaadi ja veel paljude instantsidega.
Antud tehingu puhul oli omanikul juba müügilootus täielikult kadunud. Ostjaks oli soome kodanik, kes 30 aastat tagasi siitkandist läinud ja soov jälle tagasi tulla. Tehingu väärtuseks oli 65 000 kr ja tehingul olid kokku saanud kõik omanikud (kes polnud aastataid omavahel kohtunud), kohtutäitur, advokaat, maakler ning ostja ja igaüks sai siit oma osa:)

Üldised näitajad Maaameti andmete järgi kahel viimasel kuul näitavad, et Viljandimaal tehingute arv ei ole langenud vaid isegi kasvanud. Kui septembris oli tehingute arv kokku 105 tk siis oktoobris 113 tk.

Koidu Ilisson
Maakler/Hindaja
tel: +372 435 9966
gsm: +372 5344 8669
Koidu.Ilisson@arcovara.ee

Arco Vara osales nädalavahetusel Soomes toimunud Mardi-laadal

Arco Vara esindasid Mardi-laadal Aivar Kaljulaid, Mart Saa ja Urmas Reitelmann.

Mardi-laat on traditsioonidega laat Soomes, kus soomlastele pakutakse kõikvõimalikke eestimaiseid kaupu ja teenuseid. Sel aastal külastas laata hinnanguliselt 17000 inimest.
Kinnisvarafirmadest oli Arco Vara ainukesena Eestist esindatud. Teenustest pakuti kõige enam erinevaid reisi- ja turismiteenuseid (Spa-d, hotellid, Eestimaa ringreisid jne). Kaupadest olid väga populaarsed erinev talutoodang (mesi, juust, suitsuvorst jne) ning käsitöö.

Kõigi kolme ettevõtte esindaja tagasiside soomlaste kinnisvarahuvi kohta Eestis oli, et eelkõige otsitakse hea hinnaga ja pigem odavamaid objekte. Huvituti taludes või maamajadest üle Eesti ning korterite vastu Tallinnas. Saared olid endiselt populaarsed soomlaste hulgas, kuid mereäärne ala enam nii prioriteet number üks ei olegi. Väga suurt julgust investeerida soomlastel Eesti kinnisvarasse ei ole. Usutakse, et hinnad on all, aga tõusu suhtes oldi skeptilised, seega ei kiirustata ostma. Lisaks kardavad paljud eakamad soomlased, et meie Eestis ei ole lepingud vettpidavad.

Selline tagasiside meie tublidelt esindajatelt, kes jagasid infot meie objektide kohta ja kogusid klientide andmeid, kes meie pakutavast veel seda päris oma ei leidnud.

Kas vargus kinnisvaras polegi vargus?

Järgnevas loos arutleb Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Tallinna osakonna maakler Andrus Viks ühel vägagi päevakohasel teemal.

Kuule, ma maksaks Sulle mustalt (loe sulas) poole vahendustasust, Sina rahul ja mina pean vähem maksma. Tuleb selline lause tuttav ette? Samasugust lauset on kuulnud vist kõik kinnisvaramaaklerid vähemalt kord kuus. Avalik saladus, mida kõik teavad ja osad kasutavad. Miks sellist asja normaalseks peetakse, ei mahu minule isiklikult küll pähe. Keegi ju ei lähe näiteks autokauplusesse ja ei tee sellist ettepanekut automüüjale, et maksan Sulle poole autorahast, too ta mulle tagumisest uksest vaikselt välja. Või teha analoogiline pakkumine toidukaupluse müüjale? Vargus auto või toidupoe omaniku tagant on ju ilmselge, aga kinnisvaraettevõte omaniku tagant vargust loetaks justkui normaalseks ning aksepteeritavaks nähtuseks. Ka mulle on mitmed sõbrad ja tuttavad sellise ettepaneku teinud ja olnud väga üllatunud, kui ma seda vastu pole võtnud. Et kuidas siis nii, enamus ju võtavad... Ma ei usu, et pärast masu aega on turule jäänud kinnisvaraettevõtetes ametis palju selliseid inimesi, kes taolisi skeeme harrastavad. Eesti on lihtsalt nii väike ja sellised, ütleme otse välja, vargused, tulevad nii või teisti lõpuks välja. Teisalt, kas klient ise usaldaks tulevikus inimest, kes oma leivaisa tagant varastab? Samuti on inimestel pisut väärarusaam, millest koosneb maakleri töötasu. Enamuses kinnisvaraettevõtetes on maaklerid tööl käsunduslepingutega ja kasutavad ettevõtte kaubamärki, bürooteenuseid ja turundus- ning juriidilise osakonna teenuseid. See kõik maksab raha ning ilma neid kasutamata oleks raske pakkuda kvaliteetset teenust, mida kliendid eelkõige selle töö tegijatelt ootavad. Kui maaklerilt oodatakse ainult kuulutuse lisamist kinnisvaraportaalidesse, siis sellisel juhul pole ausalt öeldes maaklerit vaja, sellega saab iga inimene ka ise hakkama. Kinnisvaraettevõtete ja seal töötavate inimeste kõige suurem väärtus on infobaas mida nad valdavad ning teavad, kes mida osta soovib, kes mida müüb. Julgen kahelda, et saate samasugust teenust inimestelt, kes varastavad oma lepingupartnerite tagant või, kes ei maksa ühtegi maksu. Valikute küsimus, isiklikult ei ole ma kunagi ostnud ühtegi varastatud asja või teenust ega ka rõõmu tundnud hetkeks „kokku hoitud“ raha üle. Lõpetuseks, vähemalt Arco Vara või Arco Varaga seotud inimestele ei ole mõtet teha ettepanekut , a´la maksan mustalt , vastus tuleb üheselt eitav.

e-kiri: Andrus.Viks@arcovara.ee

Alasniidu lasteaiale Harku vallas pandi nurgakivi

Reedel, 12. Novembril pandi nurgakivi Alasniidu lasteaiale Harku vallas.

Tegemist on Public Private Partnership tüüpi koostööprojektiga. Lasteaia omanik on Arco Investeeringute AS, Harku vald aga võtab hoone üürile 12-ks aastaks. Lasteaia ehitaja on YIT Ehitus, maja maksumus 21 miljonit krooni.

Uus sisustustrend – DNA kunst.

Madridi kunstnikest, teadlastest ja sisekujundajatest koosnev ettevõte GeneticPhotos on geneetika viimaseid saavutusi kasutades loonud kunstivormi, mis baseerub geneetilise koodi tõlgendamisel. Inimese DNA-ga võib sisustada või kujundada pea kõike, seda võib trükkida särgile, maalida akrüül- või õlimaale, kujundada elutuba, kööki ja bürood. DNA-kunsti peetakse ka suurepäraseks kingiks pereliikmetele. Ettevõtte tegevjuhi Laura Soterese sõnul lasi üks klient teha maali koguni oma koera DNA põhjal. Firma üks tütarettevõtetest G-Chromas on maailmas unikaalne selle poolest, et sealt võib tellida graafilisi kujutisi näiteks enda intellekti ja sportlikkuse, samuti juuste ja silmade värvigeenidest. Maali asemel võib Eestis elav klient tellida kõrgresolutsiooniga DNA-foto, mida võib hiljem ise töödelda või kasutada näiteks arvuti või mobiiltelefoni taustapildina. Ühes võib sellise kunstivormi puhul alati kindel olla – see on kordumatu originaallooming.

Fotod: GeneticPhotos

Kas Soome maakleri leib on magus?

2008-2009 talv oli väga raske, eluasemeturg Soomes oli pea olematu. Maaklerid, kel olid väikesed varud, elasid rasked ajad üle, osad valisid aga uue elukutse ja kindlama sissetuleku.
2009 aasta kevadel algas kinnisvaraäris uus tõus, mis aasta teises pooles veelgi hoogu kogus. Helsingi tuntumad maaklerid kasvatasid sissetulekuid 20-30%. Tippude edu ei ilmesta aga kindlasti kogu turgu.
Soomes kehtib rusikareegel, mille kohaselt maakler teenib umbes 1/3 kinnisvarafirmale makstavast vahendustasust, Helsingis jääb see 2,5 ja 4% vahele. Näiteks müüakse korter 200 000 euroga. Oletagem, et vahendustasu tehingu eest on 3,7% müügihinnast. Seega teenib maakler 1,2% vahendustasust, ehk 2400 eurot.
Kindel kuutasu on Soome maakleritel pea olematu - 1000 eurot näiteks. Ära sellega ei ela. Katseajal on maakleri kindel kuutasu enamasti suurem, et inimene ametisse ja ettevõtte ellu sisse õpiks. Vahendustasu on Soomes aga progresseeruv – mida rohkem maakler ettevõttele raha teenib, seda suurema osa sellest endale ka saab ning see ei olene tehingute arvust vaid pelgalt lõppsummast.
Soomes räägitakse, et edukas maakler teenib peaministrist enam ning mõnede puhul peab see ka paika. Ajakirjanduse andmeil teenisid kaks edukamat kinnisvaramaaklerit 2007 aastal üle 320 000 euro. Kümnendiku hästi teenivate maaklerite aastateenistus oli üle 75 000, kümnendiku vähemteenivate palk jäi aga 20 000 euro piiridesse.
Soome ja Eesti majandust on tänamatu võrrelda, kuid ühine kinnisvaraturul näib olevat tõsiasi, et maakler võib teenida peadpööritavat raha, kuid ebakindlus jääb selles ametis kummitama paljusid.


www.kauppalehti.fi