Aime Opermann Viljandi kinnisvaraturust "Ostjad jagub, aga ainult hea või õige hinnaga kinnisvarale"

Aime Opermann on Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Viljandi esinduse juhataja ning väga tubli kinnisvaramaakler, keda ettevõte ja kolleegid hindavad väga kõrgelt. Vestleme Aimega Viljandi kinnisvaraturust, Viljandi meeskonna tegemistest ning prognoosime ka kinnisvaraturu tulevikku.
Blogis Angela Kurvits, Arco Vara Personalispetsialist.

Sa oled Arco Varas töötanud juba üle 3 aasta. Kuidas sa meie juurde sattusid ning millega varem tegelesid?

Arco Varasse kutsusid mind Kaido Kangur ja Indrek Klaassen ja tänu nendele olen ma siin. Varem töötasin 3 aastat Vestman Kinnisvaras ning enne seda tegelesin eraettevõtlusega.

Kas kinnisvara valdkond on sinu jaoks endiselt põnev?

Kinnisvara valdkond tõesti pakub veel põnevust ja huvitab mind. On ikka veel mida avastada ja õppida. Samas olen jõudnud selles valdkonnas sinna ikka, kus tunnen, et olen põhitõed selgeks saanud ja võin oma eriala nautida. Samas hakkaks nüüd jälle aeg nagu korduma, kuna oleme kinnisvaraturul jõudnud sinnamaani, kus hinnad jõuavad tagasi aastasse 2004.a., mil ma alustasin kinnisvaraturul. Mäletan ühte esimestest 2-toalise korteri müügivahendustest. Korter maksis siis 265 000 krooni ja nüüd kaks viimast 2-toalise korteri vahendust on taas olnud hindadega 250 000 krooni ja 265 000 krooni. Selline tunne, et üks tsükkel on nagu läbitud ja kõik hakkab taas korduma. Ainult selle vahega, et siis ei olnud peaaegu üldse korteritel hüpoteeke aga nüüd on harva müügivahendusi, mil korterid oleksid hüpoteegist vabad.

Meenub Sulle äkki mingi eriti põnev situatsioon maakleritöös?

Ei meenu kohe põnevaid tehinguid, aga meelde jäävad eriti keerulisemad tehingud. Meenub praegu üks tehing, mis toimus paar kuud tagasi. Korter kuulus 13.a. lapsele ja ema ning kasuisa müüsid seda korterit. Ise nad ei elanud müügisolevas korteris, see oli päritud lapse isalt ja antud üürile. Olin korterit vahendanud juba ligi aasta ning lõpuks tekkis ostja. Nüüd, kui ema pidi saama loa linnavalitsuselt, et müüa lapse korterit siis selgus, et seda talle nii lihtsalt ei anta. Kuna tegemist ei olnud eesti rahvusest inimesega, siis oli tal enese väljendamisega pisut raskusi. Ostjad müüsid ära oma korteri ning olid valmis antud korterit ostma, kuna neil oli vaja oma korterist välja kolida. Nüüd läks asi pingeliseks. Müüja ema järsku loobus korteri müügist, kuna tema närvid ei pidanud asjaajamistele vastu. Ta oli tülli keeranud elukaaslasega, välja vihastanud linnavalitsuse ning üüriline oli mobiiltelefoni välja lülitanud ja ei avanud korteri ust. Küsisin tema käest, et kui ma aitan tema eest asjad ära ajada, kas ta tegelikult sooviks korterit müüa. Nii saigi tehtud avaldus linnavalitsusele, suheldud pangaga, et saada hüpoteek üle kanda teisele korterile, rahustatud elukaaslast, otsitud kadunud üürilist ning sobitatud notari aeg kõigile sobivaks ajaks, milleks sai 23. detsember vahetult enne jõule.

Kuidas läheb kinnisvara müük Viljandis. Kas on juba märke turu stabiliseerumisest?

Viljandis kinnisvaraturul praegu on selline aeg, kus korterite hinnad on langemas, majade hinnad langevad pisut aeglasemalt. Ostjad jagub aga ainult hea või õige hinnaga kinnisvarale. Kliendid väga jälgivad hindasid, kui turule tekib mõni hea hinnaga pakkumine, siis reageeritakse kiirelt. Kõige enam soovitakse osta 2-toalist korterit. Huvi üürikorterite vastu on päris suur aga valikut vähe.
Samas tundub, et osa kliente on ka investeerimas kinnisvarasse. Huvitav on ka see, et kaks viimast korterite tehingut, mida meie büroo vahendas olid ruutmeetrihinnaga ligi 14 000 krooni, mis on Viljandi linna kohta ikka päris kõrge hind. Mõlemad korterid osteti otse välja ilma hüpoteeki seadmata ja need asusid kesklinnas. See näitab, et kesklinnas on suhteliselt vähe renoveeritud korterite pakkumisi. Uusi kortereid on samuti Viljandis hetkel vähe pakkumises ja juurde ei ehitata.

Mida sa soovitaksid maaklerina alustavale kolleegile?

Alustades peab väga tahtma seda tööd teha. Seejärel olema kannatlik, kuna esimese tehinguni ei pruugi väga kiirelt ja kergelt jõuda. Peab olema väga aktiivne, võtma vahendusse kõik objektid, mida vahendustegevusse üldse on võimalik saada. Vastama klientide meilidele kiiresti, näitama objekti igal ajal ka õhtuti ja nädalavahetustel. Peab osa võtma kolleegide mõttevahetustest, lugema kinnisvaraalaseid artikleid ning siis ühel hetkel avastadki, et oled 3 aastat töötanud maaklerina.

Teie meeskond Viljandis on väga tugev ja ühtehoidev, mis teeb meeskonna tugevaks ?

Pooled meie kollektiivist on koos töötanud juba eelmises kinnisvaraettevõttes. Tundub, et sobime koos töötama. Omavahel räägime palju, vahetame muljeid, toetame üksteist. Igaüks annab endast niipalju, kui võimalik ühise eesmärgi nimel.

Mida põnevat olete oma meeskonnaga ette võtnud?

Alati tähistame üksteise tähtpäevi. Oleme osavõtnud erinevatest spordiüritustest, külastanud teatreid, vastlasõidud on alati ühine ettevõtmine, käinud matkamas, kanuuga sõitmas. Meie kollektiivis tegelevad kõik väga aktiivselt, erinevate spordialadega ja seoses sellega elame kaasa igaühe tegemistele. Meie lemmikud spordialad on aeroobika, tennis, uisutamine, kui ka rulluisutamine, suusatamine, motokross, purjelaua sõit ja kepikõnd.

Sa õpid hetkel Ülikoolis. Mis erialal õpid ning kuidas plaanid õpitut tulevikus rakendada?

Õpin Eesti Maaülikoolis, geomaatika osakonnas, kinnisvara planeerimise erialal viimast aastat. Mul on väga hea võimalus otse oma teoreetilisi teadmisi praktikas kasutada ja samas koolis anda tagasisidet sellest, mis tegelikult kinnisvaraturul toimub. Kinnisvara planeerimise eriala ei anna ainult teadmisi kinnisvaraga seotud õiguste või hindamiste kohta, vaid see eriala annab teadmisi palju laiemalt nagu kartograafia, topograafia, maakataster, ehitusõpetus jne.

Kui töö ja kooli vahel vaba aega jääb, millega tegeled ning millised on sinu hobid?

Kool võtab tõesti viimasel ajal suure osa minu õhtutest ja nädalavahetustest. Ootan juba seda aega, mil saan lugeda mõnda raamatut, mis ei ole seotud kooliga. Sellel suurepärasel talvel on kindlasti minu eelistuseks suusatamine. Viljandi linn organiseerib igal pühapäeval suusamatkad erinevatesse paikadesse ja nendest püüan alati osa võtta. Suusatada üritan, kui vähegi võimalik ka õhtuti. See on parim võimalus päevasele vaimsele pingele. Meeldib ka uisutada ja sel aastal on väga head võimalused Viljandi järvel, kus hoitakse puhtana 5 km uisurada. Veel olen viimasel 2-3 aastal aktiivsemalt tegelenud tennise mänguga. Minu treeningkaaslaseks on meie kollektiivi hindaja Karin. Viljandi on saanud endale uue korraliku tennisehalli ning kolm nädalat tagasi õnnestus mul saada naiste tenniseharrastajate võistlusel esimene koht. Suvisel ajal meeldib mulle väga olla Pärnumaal oma suvekodus ja nautida sealseid võimalusi.

Mis toimub kinnisvarasektoris järgmisel kahel aastal?

Ennustada on väga raske ja kui oskaks oleks ju väga tore. Ma arvan, et sel aastal mõjutab kinnisvaraturgu euro tulek. Praegu juba on kuulda klientidelt, et mida peaks tegema, kas on õige aeg investeerida enne kui euro tuleb või kas on õige aeg müümiseks. Väikest elavnemist on juba tunda ja kui euro tulek päris kindlaks muutub võib turg veelgi elavneda. Arvan, et sel aastal Viljandis hinnad veel langevad ja siis ehk mingiks ajaks stabiliseeruvad. Samuti on praegu tulnud müüki üsna palju sundmüüke ja arvan, et see suureneb veelgi.

Aime Opermann, e-kiri: Aime.Opermann@arcovara.ee, tel: +372 435 9969