Saaremaa hoonestamata maa turuülevaade

Kommenteerib Arco Vara Kinnsivarabüroo AS Kuresaare maakler Marju Lõbus.

Väide, et Saaremaal on praeguseks 2007-2008 a võrdluses laias laastus kinnisvarahinnad 50% langenud, pole päris õige. Kui vaadata statistikat, siis tundub, nagu oleks hinnalangus kohati veelgi suurem, kuid paraku on kuiv statistika tegelikkust kõige enam moonutav nähtus. Statistika on puhas matemaatika, kinnisvaraturg on aga palju loomingulisem ja nüanssiderikkam. Kinnisvaraturu statistikale peab alati olema lisatud selle analüüs. Toon näiteks väikese ülevaate hoonestamata maade hinnadünaamikast.
Hoonestamata maade ostu-müügitehingute mahtude muutus Saare maakonnas ei ole olnud nii drastiline kui kogu riigi kontekstis. Nii langes Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute koguarv 2008. aastal võrreldes aastataguse seisuga vaid 14%, kuid 2009. aastal võrreldes 2008 aastaga tehingute arv hoopiski suurenes 48%. Samas ei saa sellesse statistikasse suhtuda mööndusteta, kuna paljud eelmisel aastal toimunud hoonestamata maade tehingud on tehtud seotud osapoolte vahel, samuti on hulk objekte olnud käibes korduvalt. Võrreldes aastataguse seisuga langes 2008 aastal ostu-müügitehingute koguväärtus 49%. 2009 aastal see näitaja küll 12% tõusis ja seda just haritava maaga teostatud tehingute arvelt, mille ostu-müügitehingute keskmine tehinguväärtus võrrelduna 2008 aastaga 2009 aastal tõusis 59%. Sellest ei saa siiski järeldada, et haritava maa hind ka tegelikult nii palju tõusnud oleks. Statistikale avaldavad olulist mõju üksikud tehingud, mille ostu-müügi hinnas on alust kahelda. Maa-ameti tehinguregistri andmetel müüdi 2009 aasta oktoobris üks 3,2 ha suurune kinnistu (haritavat maad 2,7 ja muu maad 0,5 ha) 2,3 miljoni krooniga. Tegemist on suure põllumassiivi keskel asuva ilma lisandväärtuseta maaüksusega, mille nii suur tehinguväärtus ei saa olla põhjendatud ja tõene. Sama lugu on ka 2009 aasta märtsikuus ühe ja sama põllumassiivi koosseisu kuuluvate 4 kinnistuga (suurused vahemikus 4,46-7,88 ha) teostatud tehingutega, millede müügihind vahemikus ca 500 000- 900 000 kr ei peegelda kindlasti nimetatud kinnistute väärtust õiglaselt. Jättes välja need eelnimetatud 5 tehingut, saame Saare maakonnas 2009.a haritava maa keskmiseks tehinguväärtuseks 22 516 krooni, mis on ca 73% madalam kui 2008. aastal. Võta nüüd kinni, kas haritava maa hind siis tõusis 59% või hoopis langes 73%!
Samas ei saa ka sellesse tulemusse suhtuda mööndusteta, kuna eeldatavalt toimus ka 2008 aastal turuväärtust eiravaid tehinguid.

Vaadates Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute pinnaühiku hindade dünaamikat, võib keskmiste pinnaühiku maksumuste osas täheldada langustrendi. Võrreldes 2008 aastaga langes 2009 aastal kõige rohkem just hoonestamata elamumaa keskmine pinnaühiku hind (84%). Samas ei kajasta see näitaja olukorda siiski adekvaatselt, kuna Maa-ameti tehinguregistri andmetel toimus 2009 aastal eeldatavalt seotud osapoolte vahel arvukalt elamumaade tehinguid ebamõistlikult madalate hindadega. Elamumaade hinda mõjutab eelkõige asukoht ja teede seisukord ning tehnovõrkude olemasolu või nendega liitumise võimalused/tingimused.

Võrreldes eelmise perioodiga on langus maatulundusmaa keskmise pinnaühiku hinna osas olnud 2008 aastal 42%; samas ei saa siinkohal jätta tähelepanuta, et 2007 aastal on toimunud üks 30 milj kroonine tehing hoonestamata maatulundusmaaga, mille mõju keskmise pinnaühiku maksumuse kujunemisele on väga suur. 2008 ja 2009 aastate võrdluses on hoonestamata maatulundusmaade pinnaühiku hind Saare maakonnas langenud 49%. Siinkohal tuleks siiski märkida, et põllumaade osas hinnalangus eelnevate perioodidega võrreldes kaugeltki nii suur ei ole, kuna nõudlus põllumaade osas on jätkuvalt suur. Sõltuvalt mulla viljakusest, põllumassiivi suurusest ja kompaktsusest, juurdepääsu võimalustest ja maa seisundist (üles haritud või mitte), jäävad põllumaa hinnad vahemikku 7000-15000 kr/ ha.


Marju Lõbus
Maakler
Arco Vara Kinnsivarabroo AS / Kuressaare
Marju.Lobus@arcovara.ee

Kinnisvara ostu-müügi statistika: Tallinna korteriturg veebruarikuus

Veebruaris Tallinna korteriturul Lasnamäe järelturu korterite hinnad kerkisid veidi vähem kui 10 protsenti. Teistes piirkondades andsid hinnad veidi järgi. Täpsemalt lugege palun SIIT

Soovitused elamispindade üürilepingu sõlmimiseks

Küsimustele vastab Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Elamispindade osakonna vanemmaakler Maia Daljajev.

Millise kehtivusajaga leping on kasulik sõlmida (kas korteri puhul on näiteks parem sõlmida tähtajatu leping, siis üürileandja viitsib korteri korrashoidmise nimel pingutada, et üürnik ei sooviks lepingut lõpetada)?

Üldjuhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üks aasta. Kui üürilevõtja on aga lühemast või pikemast perioodist huvitatud ja omanikule samuti sobib, lepitakse kokku vastav periood. Kui on vaja mingil põhjusel lepingut ennetähtaegselt lõpetada, tuleb sellest teisele poolele vähemalt kolm kuud ette teatada. Pooled võivad kokku leppida ka lühemat etteteatamise tähtaega.

Kas tasub lepingusse kirjutada ka tähtaja ja tingimused, millal vaadatakse üle üürihinnad (ja millised need tingimused olema peaksid) või etteteatamisajad näiteks hinnamuutuste läbiviimiseks jne?

Kui on soov mingil ajal peale lepingu sõlmimist üürihinda muuta, tuleb see eelnevalt kokku leppida ja kindlasti ka vastav punkt lepingusse lisada. Eluruumide üüri puhul on viimaste aastate jooksul turul toimuv hinnalangus mõjutanud ka algselt kokkulepitud üürihinda, mida mõnikord iga paari kuu järel on vastastikusel kokkuleppel muudetud. Paraku üürivõtja kasuks, st. madalamaks

Kas on mingeid punkte, mis on muutunud üürilepingutes oluliseks viimase aasta-kahe jooksul seoses majandus- või kinnisvaraturulangusega?

Praegu tuleb juhtida osapoolte tähelepanu eeldatavale eurole üleminekule ning selle puhul võimaliku valuutavahetuse kursile. Osapooled võiksid kokku leppida, millise kursiga arvestatakse peale eurole üleminekut üüri. Kas fikseeritakse praegu kehtiv Eesti panga kurss või vahetuspäeval kehtiv kurss või mõni muu osapooltele sobiv variant?

Lisage veel oluliseimaid punkte, mis peab üürileping sisaldama (just üürilevõtja poolt vaadatuna).

Kui üürilevõtjal on soov korterisse lemmikloom võtta, siis tuleb omaniku nõusolek kindlasti üürilepingusse lisada. Samuti soovitan oluliste asjadega (pisiremont, pikemat aega eluruumis elavad kaasüürilised jm.) seotud kokkulepped kõik meili või kirja teel sõlmida, et üüriperioodi jooksul oleks vähem vääritimõistmist.


Maia Daljajev
Elamispindade osakonna vanemmaakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Maia.Daljajev@arcovara.ee
tel: +372 614 4600

Soovitused äripindade üürilepingute sõlmimiseks

Küsimustele vastab Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Erko Närska.

Millise kehtivusajaga leping on kasulik sõlmida?

Üürileandja poolt vaadatuna on kasulik sõlmida pikaajaline leping, seda eeldusel, et hinnatõusu osas jõutakse kokkuleppele. Tänast situatsiooni arvestades soovitakse aga sõlmida siiski pigem kuni 3-aastased lepinguid või siis lisatakse punkt, et pooltel on õigus lepingust taganeda näiteks kuue-kuulise etteteatamistähtajaga. Üürilevõtja poolt on kasulik sõlmida leping, mis vastab tema arenguplaanidele ning lähimate aastate maksevõimele.

Kas tasub lepingusse kirjutada ka tähtaja ja tingimused, millal vaadatakse üle üürihinnad (ja millised need tingimused olema peaksid) või etteteatamisajad näiteks hinnamuutuste läbiviimiseks jne?

Kindlasti tasub antud tingimused lepingusse lisada. Reeglina seisab lepingus, et üürimäärad vaadatakse üle aasta möödudes peale lepingu allkirjastamist. Tavapärased on ka lepingud, kus määratakse üürihind paika 1-3, vahel isegi 4-5 aastaks ja siis jäetakse võimalus läbirääkimisteks mõlemale poolele.

Kas on mingeid punkte, mis on muutunud üürilepingutes oluliseks viimase aasta-kahe jooksul seoses majandus- või kinnisvaraturulangusega?

Väga oluliseks on muutunud lepingupunkt, mis sätestab üürihinna ja selle edasised läbirääkimiste tingimused. Samuti on oluliseks muutunud lepingust taganemist käsitlev punkt. Ka soovitakse ära määrata vahemikud, mis puudutavad kõrvalkulusid ning tagavad parkimiskohtade olemasolu ja hinna.

Saate tuua ehk mõne näite ebaõnnestunud üürilepingust ja mida see endaga kaasa tõi.

Näiteid saab tuua headel aegadel sõlmitud üürilepingutest, mis said sõlmitud pikaks ajaks ja ei arvestanud tänaseid turutingimusi ning millest ei ole võimalik taganeda. Näiteks fikseeriti lepingusse iga-aastane hinnatõus, sel juhul jääbki täna ainult loota Üürileandja vastutulelikkusele, et üürimäära alandada. Teine sagedane punkt nö ebaõnnestunud üürilepingust on lepingust taganemise etteteatamine ja reeglina on täna paljudel võimatu ilma sanktsioonideta sellest taganeda. Antud juhtudel Üürnikud maksavad vastavalt lepingule kõrgemat üürimäära, kui on selles piirkonnas mõistlik ning neil puudub võimalus lepingust taganeda.

Lisage veel oluliseimaid punkte, mis peab üürileping sisaldama (just üürilevõtja poolt vaadatuna).

Olulised punktid üürilevõtja jaoks on kindlasti: hinnamäära muutmise tingimused, lepingust taganemine ja kõrvalkulude piirmäärad. Samas, kuna leping sisaldab erinevaid nüansse, soovitan ikkagi kasutada professionaali abi, mis tagab ka nn. komakohtade selge väljalugemise. Meie klientidelt saadud tagasiside on olnud positiivne ning teenusega ollakse rahul. Igapäevaselt üürilepingutega ja erinevate nüanssidega mitte kokku puutuv isik ei oska pöörata tähelepanu kõikidele aspektidele, mis võivad turuolukorra muutudes muutuda ebamugavateks ja liigseid kulutusi nõudvateks teguriteks.


Erko Närska
Äripindade maakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
tel: +372 614 4599
Erko.Narska@arcovara.ee

Tänased uusarendused arvestavad rohkem ostjate vajadusi kui buumiaegsed

Millistele nüanssidele peate mõtlema nüüd uusi korterelamuid ehitades, millele buumi ajal polnud vaja mõelda või polnud aega mõelda?

Kommenteerib Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere:

Uusi korterelamuid planeerides on rõhuasetus sihtrühma vajaduste arvestamisel. Arvan, et varem planeeriti rohkem ruumi ökonoomikast lähtudes, unustades ära, et korterit tuleb ostma reaalne inimene, kellel on põhjendatud ootused nii eluaseme hinna, kvaliteedi; kui ka suuruse ja esteetilise väljanägemise suhtes, ümbritsevast keskkonnast ja asukohast rääkimata. Varem võis tunduda, et igale uuele tootele on ostja, kui vaid ruutmeetri hind ja asukoht on sobiv ning on tarvis toode ainult atraktiivselt nähtavaks teha. Paraku on reaalsus keerulisem, elanike grupid vajavad samas asukohas erinevaid kortereid, asukoht loob ootused elustiili, naabrite ja hinna suhtes. Loetelu võiks pikalt jätkata, kuid selgelt joonistub välja arusaam, et meil oli turul korraga liiga palju sarnaseid ökonoomseid kortereid, mille hinnatase oli kokkuvõttes potentsiaalseid ostjaid arvestades vale. Varasemast rohkem pööratakse tähelepanu ehituskvaliteedile, materjalide ökoloogilisele puhtusele ja halduskulude ökonoomsusele.

E-kiri: Veiko.Taevere@arcovara.ee

Kas teie äripinnal on konkurentsivõimelised üürihinnad?

Majanduslangus toob endaga alati kaasa püsikulude vähendamise soovi. Üle vaadatakse kõik ettevõtte kuluread ja leitakse kohad, kust tulevikus kokku hoida. Saame aidata teid üürihindade analüüsil, mis kaardistab võimalikud vastuolud hetkel kehtivate ning turutasemele vastavate üüritasude vahel.

Üüripindade nõustamisteenus

Antud analüüsi on võimalik kasutada läbirääkimistel, et saavutada pindade üürimisega kaasnevate kulude optimeerimist.

Teenus koosneb järgnevatest etappidest - analüüsidest:

1. Kehtivate üürilepingute kinnisvara-alane ning juriidiline analüüs:

a. tasutava üürihinna ning kõrvalkulude analüüs, eesmärgiga selgitada välja pinna kasutamisega seotud kogukulud. Kõrvalkuludena on siinkohal silmas peetud eelkõige üüritava pinna kasutamisega seotud ning üürniku kanda jäävad kommunaal- , haldus-, hooldus-, remondi- jt. maksed ning pinna kasutamisega seotud üldhalduskulud;

b. üürilepingu muutmise võimaluste ning lepingus fikseeritud sätetest taganemisega seotud võimalike sanktsioonide kaardistamine;

2. Käsitletava objekti turupiirkonda ning segmenti hõlmava turuanalüüsi koostamine:

a. teadaolevad üüritehingud võrreldavate või kaudselt võrreldavate üüripindadega;

b. alternatiivsete pakkumiste kaardistamine võrreldavate ja hetkel käibes olevate objektide lõikes, kusjuures välja on toodud pinna kasutamisega seotud üürikulu ning üürniku kanda jäävad kõrvalkulud;

c. prognoosid lähituleviku osas, mis on koostatud analüüsitavat kinnisvarasegmenti silmas pidades;

Kui teenus huvitab Teid, saame analüüsi täpsustada vastavalt käsitletavatele konkreetsetele üüripindadele.

Tõnu Luts
Hindamisosakonna juhataja
+372 614 4622
+372 515 9000
Tonu.Luts@arcovara.ee

Aime Opermann Viljandi kinnisvaraturust "Ostjad jagub, aga ainult hea või õige hinnaga kinnisvarale"

Aime Opermann on Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Viljandi esinduse juhataja ning väga tubli kinnisvaramaakler, keda ettevõte ja kolleegid hindavad väga kõrgelt. Vestleme Aimega Viljandi kinnisvaraturust, Viljandi meeskonna tegemistest ning prognoosime ka kinnisvaraturu tulevikku.
Blogis Angela Kurvits, Arco Vara Personalispetsialist.

Sa oled Arco Varas töötanud juba üle 3 aasta. Kuidas sa meie juurde sattusid ning millega varem tegelesid?

Arco Varasse kutsusid mind Kaido Kangur ja Indrek Klaassen ja tänu nendele olen ma siin. Varem töötasin 3 aastat Vestman Kinnisvaras ning enne seda tegelesin eraettevõtlusega.

Kas kinnisvara valdkond on sinu jaoks endiselt põnev?

Kinnisvara valdkond tõesti pakub veel põnevust ja huvitab mind. On ikka veel mida avastada ja õppida. Samas olen jõudnud selles valdkonnas sinna ikka, kus tunnen, et olen põhitõed selgeks saanud ja võin oma eriala nautida. Samas hakkaks nüüd jälle aeg nagu korduma, kuna oleme kinnisvaraturul jõudnud sinnamaani, kus hinnad jõuavad tagasi aastasse 2004.a., mil ma alustasin kinnisvaraturul. Mäletan ühte esimestest 2-toalise korteri müügivahendustest. Korter maksis siis 265 000 krooni ja nüüd kaks viimast 2-toalise korteri vahendust on taas olnud hindadega 250 000 krooni ja 265 000 krooni. Selline tunne, et üks tsükkel on nagu läbitud ja kõik hakkab taas korduma. Ainult selle vahega, et siis ei olnud peaaegu üldse korteritel hüpoteeke aga nüüd on harva müügivahendusi, mil korterid oleksid hüpoteegist vabad.

Meenub Sulle äkki mingi eriti põnev situatsioon maakleritöös?

Ei meenu kohe põnevaid tehinguid, aga meelde jäävad eriti keerulisemad tehingud. Meenub praegu üks tehing, mis toimus paar kuud tagasi. Korter kuulus 13.a. lapsele ja ema ning kasuisa müüsid seda korterit. Ise nad ei elanud müügisolevas korteris, see oli päritud lapse isalt ja antud üürile. Olin korterit vahendanud juba ligi aasta ning lõpuks tekkis ostja. Nüüd, kui ema pidi saama loa linnavalitsuselt, et müüa lapse korterit siis selgus, et seda talle nii lihtsalt ei anta. Kuna tegemist ei olnud eesti rahvusest inimesega, siis oli tal enese väljendamisega pisut raskusi. Ostjad müüsid ära oma korteri ning olid valmis antud korterit ostma, kuna neil oli vaja oma korterist välja kolida. Nüüd läks asi pingeliseks. Müüja ema järsku loobus korteri müügist, kuna tema närvid ei pidanud asjaajamistele vastu. Ta oli tülli keeranud elukaaslasega, välja vihastanud linnavalitsuse ning üüriline oli mobiiltelefoni välja lülitanud ja ei avanud korteri ust. Küsisin tema käest, et kui ma aitan tema eest asjad ära ajada, kas ta tegelikult sooviks korterit müüa. Nii saigi tehtud avaldus linnavalitsusele, suheldud pangaga, et saada hüpoteek üle kanda teisele korterile, rahustatud elukaaslast, otsitud kadunud üürilist ning sobitatud notari aeg kõigile sobivaks ajaks, milleks sai 23. detsember vahetult enne jõule.

Kuidas läheb kinnisvara müük Viljandis. Kas on juba märke turu stabiliseerumisest?

Viljandis kinnisvaraturul praegu on selline aeg, kus korterite hinnad on langemas, majade hinnad langevad pisut aeglasemalt. Ostjad jagub aga ainult hea või õige hinnaga kinnisvarale. Kliendid väga jälgivad hindasid, kui turule tekib mõni hea hinnaga pakkumine, siis reageeritakse kiirelt. Kõige enam soovitakse osta 2-toalist korterit. Huvi üürikorterite vastu on päris suur aga valikut vähe.
Samas tundub, et osa kliente on ka investeerimas kinnisvarasse. Huvitav on ka see, et kaks viimast korterite tehingut, mida meie büroo vahendas olid ruutmeetrihinnaga ligi 14 000 krooni, mis on Viljandi linna kohta ikka päris kõrge hind. Mõlemad korterid osteti otse välja ilma hüpoteeki seadmata ja need asusid kesklinnas. See näitab, et kesklinnas on suhteliselt vähe renoveeritud korterite pakkumisi. Uusi kortereid on samuti Viljandis hetkel vähe pakkumises ja juurde ei ehitata.

Mida sa soovitaksid maaklerina alustavale kolleegile?

Alustades peab väga tahtma seda tööd teha. Seejärel olema kannatlik, kuna esimese tehinguni ei pruugi väga kiirelt ja kergelt jõuda. Peab olema väga aktiivne, võtma vahendusse kõik objektid, mida vahendustegevusse üldse on võimalik saada. Vastama klientide meilidele kiiresti, näitama objekti igal ajal ka õhtuti ja nädalavahetustel. Peab osa võtma kolleegide mõttevahetustest, lugema kinnisvaraalaseid artikleid ning siis ühel hetkel avastadki, et oled 3 aastat töötanud maaklerina.

Teie meeskond Viljandis on väga tugev ja ühtehoidev, mis teeb meeskonna tugevaks ?

Pooled meie kollektiivist on koos töötanud juba eelmises kinnisvaraettevõttes. Tundub, et sobime koos töötama. Omavahel räägime palju, vahetame muljeid, toetame üksteist. Igaüks annab endast niipalju, kui võimalik ühise eesmärgi nimel.

Mida põnevat olete oma meeskonnaga ette võtnud?

Alati tähistame üksteise tähtpäevi. Oleme osavõtnud erinevatest spordiüritustest, külastanud teatreid, vastlasõidud on alati ühine ettevõtmine, käinud matkamas, kanuuga sõitmas. Meie kollektiivis tegelevad kõik väga aktiivselt, erinevate spordialadega ja seoses sellega elame kaasa igaühe tegemistele. Meie lemmikud spordialad on aeroobika, tennis, uisutamine, kui ka rulluisutamine, suusatamine, motokross, purjelaua sõit ja kepikõnd.

Sa õpid hetkel Ülikoolis. Mis erialal õpid ning kuidas plaanid õpitut tulevikus rakendada?

Õpin Eesti Maaülikoolis, geomaatika osakonnas, kinnisvara planeerimise erialal viimast aastat. Mul on väga hea võimalus otse oma teoreetilisi teadmisi praktikas kasutada ja samas koolis anda tagasisidet sellest, mis tegelikult kinnisvaraturul toimub. Kinnisvara planeerimise eriala ei anna ainult teadmisi kinnisvaraga seotud õiguste või hindamiste kohta, vaid see eriala annab teadmisi palju laiemalt nagu kartograafia, topograafia, maakataster, ehitusõpetus jne.

Kui töö ja kooli vahel vaba aega jääb, millega tegeled ning millised on sinu hobid?

Kool võtab tõesti viimasel ajal suure osa minu õhtutest ja nädalavahetustest. Ootan juba seda aega, mil saan lugeda mõnda raamatut, mis ei ole seotud kooliga. Sellel suurepärasel talvel on kindlasti minu eelistuseks suusatamine. Viljandi linn organiseerib igal pühapäeval suusamatkad erinevatesse paikadesse ja nendest püüan alati osa võtta. Suusatada üritan, kui vähegi võimalik ka õhtuti. See on parim võimalus päevasele vaimsele pingele. Meeldib ka uisutada ja sel aastal on väga head võimalused Viljandi järvel, kus hoitakse puhtana 5 km uisurada. Veel olen viimasel 2-3 aastal aktiivsemalt tegelenud tennise mänguga. Minu treeningkaaslaseks on meie kollektiivi hindaja Karin. Viljandi on saanud endale uue korraliku tennisehalli ning kolm nädalat tagasi õnnestus mul saada naiste tenniseharrastajate võistlusel esimene koht. Suvisel ajal meeldib mulle väga olla Pärnumaal oma suvekodus ja nautida sealseid võimalusi.

Mis toimub kinnisvarasektoris järgmisel kahel aastal?

Ennustada on väga raske ja kui oskaks oleks ju väga tore. Ma arvan, et sel aastal mõjutab kinnisvaraturgu euro tulek. Praegu juba on kuulda klientidelt, et mida peaks tegema, kas on õige aeg investeerida enne kui euro tuleb või kas on õige aeg müümiseks. Väikest elavnemist on juba tunda ja kui euro tulek päris kindlaks muutub võib turg veelgi elavneda. Arvan, et sel aastal Viljandis hinnad veel langevad ja siis ehk mingiks ajaks stabiliseeruvad. Samuti on praegu tulnud müüki üsna palju sundmüüke ja arvan, et see suureneb veelgi.

Aime Opermann, e-kiri: Aime.Opermann@arcovara.ee, tel: +372 435 9969

Arco Vara jätkab Kodukolde korterelamute arendusega

Kinnisvarakontserni Arco Vara AS tütarfirma AS Kolde ja AS Merko Ehitus sõlmisid töövõtulepingu nelja kortermaja ehitamiseks ja rahastamiseks Arco Vara Tallinna Kodukolde arendusprojekti järgmises etapis. Lepingu orienteeruv maksumus on kokku 80 miljonit krooni, mida Merko Ehitus rahastab projekti käigus 40 miljoni krooni krediidilimiidi ulatuses.
Ehituse finantseerimise laenu lõpptähtaeg on 2013. aasta veebruar.

Elamukompleks koosneb 96 korterist suletud netopinnagа 6370 ruutmeetrit ja 32 majadealusest garaažiboksist. Igas korterelamus on 24 korterit. Ehitustööd algavad kolme kuu jooksul alates lepingu allkirjastamisest ja kestavad kuni 20 kuud. Vastavalt töövõtulepingule valmivad esimesed kaks maja 2011. aasta kevadel. Uute korterite mükk algab koos ehitustegevuse algusega, jälgige meie kodulehte või küsige lisainfot maakleritelt.

Kodukolde info leiad SIIT: