Kas osta või üürida omale eluase?

Seekord küsisime arvamust Facebooki vahendusel oma klientidelt, sõpradelt ja fännidelt, kas täna pigem üürida korter või osta oma isiklik eluase. Sisukaid põhjendusi oli palju, kuid kokkuvõttes tundub, et täna siiski pigem soovitakse osta kinnisvara kui üürida. Mõned sisukad vastused lisame ka meie blogi lugejale lugemiseks.

Piret:
Täna eelistaks ikka osta oma eluase, sest see raha, mis kulub üüritud elamise maksmiseks, võiks samahästi kuluda oma eluaseme ostuks või igakuise laenu tasumiseks, mille eest oma kodu ostetakse. Üüritud korteris ei tea kunagi, millal omanik pinda vabaks tahab, seega peab pidevas valmisolekus elama. Aga kui kohe oleks elamist vaja, siis ikka üüriks, sest ostmine toimub pikemas perspektiivis, kus on enne vaja eeltööd teha, et kuhu see kodu soetada jne.

Heiki:
Juhul kui nt omal on maal maja aga siiski vaja linnas tööl olla ja korteriüür on odavam kui igapäevaneedasi-tagasi sõit siis kindlasti üüriksin. Kuna see on tunduvalt odavam. Pealegi ei saa ju kunagi kindel olla kas jõuad selle 30-50 aastat seda korterit maksta. Muuduvad intressid ju ka pidevalt.

Maris:
Kindlasti tahaks osta enda eluaseme. Selleks vaja raha. Kui on enda kodu, ei pea muretsema sellepärast, et üürikorter vabastades terve ja korras oleks. Üürikorteriga on see jama, kui on tähtajaline leping ja korter veel omnakorda müügis, peab olema valmis välja kolima, kui korterile leidub ostja. Oma kodus saad vabamalt tunda ja ei pea muretsema, kaua sa selle koha peal püsida saad. Üüri ei pea ka ju maksma. Oma kodu ostes peaks väga hoolikalt valima, kuhu ma selle ostan, et hiljem ei peaks maha müüma ning jälle kolima. Kindlasti oma eluase.

Liis:
Oma vanuse tõttu eelistan hetkel üürida(kuigi otseselt ei üüri, elan ema korteris). Leian, et nii noorena ei taha endale laenukoormat võtta, sest ei tea veel, mis tulevik toob. Täiesti võimalik on välismaale tööleminek. Mul üürimisega probleeme ei tuleks- olen rahumeelne naaber ja ei läbusta korterit ära, nagu muidu mõned üliõpilased kipuvad tegema. Üürile andjaga saab alati ju kirjaliku lepingu tegema, nii et ei tekiks ootamatut kodutust.

Ulvi:
Kuna küsimus ol püstitatud "kas sa eelistaks TÄNA pigem üürida elamispinda või osta", siis vastaksin, et täna eelistan elamispinda üürida. Jah, kui mul oleks võtta need mõned miljonid tagataskust, siis kindlasti ostaksin, kuid kuna tagatasku tühi, siis pooldan üürimist. Olukord riigis ei ole stabiilne. 30 aastast laenukoormat kindlasti ei taha. Ei tea ju mis homne päev toob. Nagu paljud ütlevad, et üürides maksan nö tühja raha. Jah, võibolla maksangi, vähemasti on mul võimalus makseraskuste korral üürileping ilma suurema bürokraatiata peatada. Laenulepingu puhul ei ole see aga nii lihtne.

Siiri:
Kindlasti oma kodu! Oma on oma, seal on oma tuba ja oma luba. Saab teha seda mida hing ihkab ja lüüa nael seina just seal, kus tunned vajadust seda teha. Üüripind võiks olla vaid sel juhu,l kui teist varianti pole.
Olen isegi korterit üürinud. Alati pead arvestama igasuguseid teemasid, et mis omanikule meeldib ja mis mitte. Lisaks sellele tuleb maksta omanikule üüri, mis ehk teeks sama summa välja kui igakuiselt maksta laenu. Kommunaale tuleb maksta ju nagunii, sõltumata kas oled üürnik või omanik. Samas. Üüripinna eelis on see, et kui maja katus lekib või muru on pikk, siis on see omaniku rida need asjad korda ajada. Aga selle kõige eest kasseeritakse ju ikka üürnikult kulude katteks vastav summa. Hetkel on meil päris oma korter. Tõsi küll, endal poleks selle ostuks raha jagunud ja oma kodu oli vaid unistus. Saime korteri abikaasa isalt päranduseks ja oleme väga rahul. Loomulikult tuleb oma vara kaitsta ja selle eest heaperemehelikult ka hoolt kanda, seetõttu kindlustasime oma korteri ka ära.
Mina olen igal juhul selle poolt, et oleks päris oma, ei midagi üüritut, sest siis saab arendada ja kaunistada jms. Parim variant oleks siiski eramu, oma väikese hoovi ja panipaikadega(meil on euro-korter, aastal 2006 ehitatud ja selle tugev miinus on, et pole isegi tööriistade jaoks panipaika.Tuleb olla osav ja paigutada asjad garderoobi, diivani alla ja kuhu iganes võimalik. Isegi voodi on muretsetud selline, mille alla on raamatud "peidetud") Eramu miinusteks on ka küll suur kuluartikkel, kui oleks vaja katuse vahetust või muud suuremat parandustööd teha, aga see tasuks ikkagi ära, sest seda teed ju iseenda ja oma laste heaolu nimel!

Simo:
Oma elupinna ostaks ma alles hilisemas vanuses, kui juba plaan pere luua ja paikne töökoht vaadata. Esialgu siiski eelistan kindlasti üürida pinda, kuna siis ei ole töökoha otsimisel/leidmisel piiranguid (või vähemalt ei pea tegema suuri kulutusi töökoha ja elukoha vaheliseks liikluseks). Kindlasti ei saa ka kõrvale vaadata sellest, et elukoha ostmine on päris kallis lõbu, mida saab sageli lubada vaid pangalaenuga (ja sedagi on mõtet võtta alles siis, kui oled juba sellise palgaga töökohal, mis lubab sul laenu tagasi maksta. Sellist töökohta leida noore ja kogenematuna on aga raske).

Maris:
Noore perena ei pruugi meil olla finantse palju, kuid siiski on kõige mõistlikum otsus meie meelest osta endale elamispind.
Miks? Sest
A: üürimispinda üürides ei ole kunagi garantiid või teenusepakkujat, kes pinna eest vastutaks või selle korda teeks puuduste ilmnemisel.
R: kummaline põhjus, kuid eelistan osta ja vaadata kuulutusi maaklerite poolt. kuna ma tean, et maakler saab endale ka leiva lauale maja või korteri müügist, siis miks mitte seda toetada, pealegi - kuna tema on palgatud mind teenindama, tunnengi end kui kuninga kass - saan sobival ajal minna pinda vaatama, maakler saab kohe vajalikku kohta helistada ja uurida välja, kus ja mis ja kes, ükskõik, mis mind ka huvitaks.
C: Üürides ei saa ma kunagi selle kohta pabereid, kuid ostes peab olema kõigil välja näidata vajalikud paberid, et tehtud on liitumised, plaan on selline ja vajalik sõlm asub siin ja siin.
O: Milleks peaksin maksma üüri, kui on elukaaslane/abikaasa olemas ja eluaset nii kui nii vaja. Parem maksan siis tagasi laenu, et maja või korter saaks päris enda omaks.
V: Kuna Tartu linn (meie kodu) on piisavalt kummaline linn, kus üüri ja müügihinnad on pea poole kõrgemad kui Tallinnas, on palju mõistlikum juba osta valmis kaup kui hakata üüri maksma. Olgu see üür või 1000 eek kuus - olgem mõistlikum, Tartus selle eest korralikku korterit ei saa, alates 3000 juba võib mõelda, aga see on ju täitsa korralik laenu tagasimakse.
A: laenukoorma võtmine on kindlasti paljudele raske otsus, seega meie pere mõte ongi järgmine. Ennem mitte võtta koormat, kui pole piisavat omafinantseeringut, või küsida vanemate abi. Laenukoorem oleks kindlasti miinus ostmisel, aga üüri maksad ju ainult teiste heaks ja kodu pole päris oma kodu.
R: kindlustunne puudub üürimise korral. Hetkel käivad endal ka selle päris õige oma kodu otsingud. Üür vs ostmine oli endalgi küsimuseks aga mitte kauaks. Oma kodu sisustamine üürikorteris oleks paras peavalu, omanikuga kokku leppida et kas hinnast alla saab kui sinna jätta või kuhu tema mööbel viia, omanik äkki otsustab keset üürimist üldse korteri maha müüa - nagu juhtus minu tuttavaga. Seega kindlustunnet üürimise puhul pole!
A: oma kodu on ikkagi oma kodu. Saan ise vajaliku kujunduse teha, tagaaeda istutada ürditaimed, kui soov ja tahtmine tuleb, seina maha lõhkuda ja ümber kujundada. Kõik oma käe järgi.
Seega see, milleks ma eelistan maaklereid ja osta on see: kindlus, et kaupa niisama pähe ei määrita vaid räägitakse ausalt puudustest ja miinustest, paberid kohe kätte! ja need on olemas, 24h teenindus ükskõik mis küsimuste korral, garantii on olemas - kui miskit peaks juhtuma, siis on teada kelle poole pöörduda, mitte ei pea ise kinni maksma:) Ja päris oma kodu, on ikkagi oma kodu.

Kirsika:
Selle küsimuse juures on väga oluline kõigepealt iseendale selgeks teha oma rahalised võimalused ja oma vajadused ja mitte lähtuda emotsionaalsetest hetkeotsustustest.
Kodu ostu korral võiks inimesel olla vähemalt 1/3 ostuhinnast, selle arvel on väiksem laenumakse ning isegi siis, kui tulevikus peaks midagi maksevõimega juhtuma, ei ole vaja muretseda, et panga ees jääb võlg ka peale kodu müüki edasi.
Üürimise puhul võib lubada emotsionaalseid otsuseid, kuna üürilepingu lõpetamine on palju kordi lihtsam kui nt pangaga sõlmitud lepingute lõpetamine, üürikorteri (-maja) valiku õnnestumise korral on võimalus küsida omaniku käest, kas ta ei sooviks seda müüa, samas säilib võimalus vaadata jätkuvalt ringi, kui soovitakse siiski osta endale kodu. Seega peaks alati (mitte üksnes täna) lähtuma oma tegelikest vajadustest ja võimalustest ning mitte minema kaasa üldise trendiga, sest trendid on ajas muutuvad.

Erkki:
Tegelikult ei olegi siin nii väga otsustada, kui ikka ei ole vahendeid võimalik kodu ostmiseks saada, siis peab korterit üürima või elama nt vanematega ühel pinnal. Loomulikult tahab igaüks elada enda kodus, kodu soetamiseks ei pea ka alati võtma laenu, kuid üldjuhul nii tehakse. Üüripinnal elamises ei ole midagi halba, inimesed sõlmivad ju üürilepingu, omanik ei saa lihtsalt niisama päevapealt seda üles öelda, samas pank võib ka üles öelda krediidilepingu lepingu rikkumise puhul ning nõuda sundtäitmist teie kodu suhtes, seda on paljud juba kogenud ning üldjuhul ei lõpe panga ja kodu müüma sunnitud isiku suhted veel kodu müümisega.


Kõiki vastuseid saad lugeda Facebookis Arco Vara ärilehelt.

Kinnisvaramüük Pärnumaal kosus

Pärnu postimehe ajakirjaniku Riina Martinsoni küsimustele vastab Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Pärnu esinduse piirkonna juht Maido Sein:

Maa-ametis koostatud kinnisvara müügi statistika näitab, et tänavu esimese poolaasta jooksul müüdi Pärnumaal 358 korterit ja 110 maja, mullu samal ajal olid need numbrid vastavalt 211 ja 61.

Nende notarite vahendusel sõlmitud tehingute võrdluseks tasub märkida, et kinnisvaraportaali City24 andmebaasis järgi soovivad omanikud praegu Pärnumaal müüa 1492 korterit ja 768 maja.

Korterid
Pärnumaal tänavu esimesel poolaastal müüdud korterite ühe ruutmeetri minimaalne müügihind oli 90 ja maksimaalne 38 205 krooni. Odavaim korter leidis omaniku 5000 ja kalleim 2 300 000 krooni eest.
Keskmine ruutmeetri hind on mullu sama ajaga võrreldes pisut langenud. Kui Pärnus oli müüdud korterite keskmine ruutmeetrihind mullu ligi 12 000 krooni, siis tänavu umbes 2000 krooni väiksem.

Kas siit võib välja lugeda, et tehinguid tehti küll pisut enam, kui hinnad on mullusega langenud?

Omanikud ise ilmselt odavamalt müüa ei taha, on hinnalangus ostjate surve? Või siiski müüjate lootus ükskõik mis hinnaga, aga kinnisvarast lahti saada?
Pärnu kinnisvaraturul on hinnalangus eelmise aastaga võrreldes tingitud sellest, et ostuootel ostjad, kes lootsid veel hinnalangust, on aru saanud, et kinnisvara hind enam oluliselt ei lange. Teostatud tehingute ruutmeetri hind on olnud viimasel 4-5 kuul suhteliselt stabiilne ja nüüd on hakatud ostma.
Enamjaolt on Pärnus kotreritega tehtud müügitehingute ruutmeetri hind väiksem (7500-8500 m2), kui statistiline näitaja. Keskmist hinda kergitab mõnede kallimate ja eksklusiivsemate korteritega tehtud ostu-müügitehingud.

Üle kahe miljoni maksti Pärnumaal vähemalt kahe korteri eest. Praegu on City24 järgi Pärnumaal müügis üle poolesaja korteri, mille hinnad algavad kahe miljoni juurest, kalleimate eest küsitakse isegi 7,5 miljonit.
Kas sellisetele korteritele on üldse lootust ostja leida? Kes oleks ostja?

Reeglina on ostja väljaspoolt Pärnut, kes soovib pikemaajaliselt investeerida. Kinnisvarahinna kujunemisel on esmane kriteerium asukoht ja heas asukohas eksklusiivsed korterid on alati hinnas. Tänavune päikeseline suvi on äratanud huvi inimestes, kes soovivad soetada endale Pärnus kallimaid suvituskortereid.
Audru vallas leidis tänavu poole aastaga omaniku 12 korterit, Saugas 9, Vändra alevis 7, Sindis 6, Paikusel 4, Tootsis 3, Vändra vallas 3, muljal olid numbrid veelgi väiksemad.

Maakonnas, eriti Pärnust kaugemal asuvates kohtades olevate korterite vastu tundub huvi väike olevat?
Probleem on sotsiaalne. Tihtilugu ei ole neis piirkondades tasuvat tööd.

Majad
Pärnus müüdi hoonestatud elamumaid, ehk sisuliselt elumaju esimesel poolaastal 31, mullu sama ajaga 20. Kalleima maja eest käis uus omanik välja 2,5 miljonit krooni.
Sindi linnas osteti 12 maja, millest kalleim 1,9 miljoni eest. Paikusel müüdi kuus maja, millest kalleim maksis 1,9 miljonit. Sauga vallas leidis uue omaniku viis maja, millest kalleim maksis pisut alla miljoni. Varbla vallas müüdi viis maja, millest kalleim maksis pool miljonit.

Varblasse ostetakse maju ilmselt suvilateks?

Varbla kandi ilus loodus ja merelähedus, kus on suurem privaatsus, on tinginud soodsad võimalused soetada endale suvekodu. Vändra vallas osteti kuus maja, kalleim 650 000 krooni eest. Tahkuranna vallas müüdi neli maja.
Metsamaad müüdi esimesel poolaastal 125 korral, kokku üle 31 miljoni krooni eest. Odavaim metsamaa hektar maksis 1000 krooni ja kalleim 97 281 krooni. Haritav maa vahetas omanikku 27 korral, kokku üle kuu miljoni krooni eest. Odavaim põllumaa hektar maksis üle 3000 ja kalleim üle 21 000 krooni.

Oskate öelda, kus on kõige kallimad põllu- ja metsamaad?

Põllumaa hinna määrab suuresti maa suurus ja tootlikkus. Keskmine haritava põllumaa hind on 13-18000/ha. Seda eeldusel, et põllumaale on võimalik taotleda PRIA poolset toetust.
Hinnatud piirkonda ei oska välja tuua, aga tehinguit tehakse rohkem neis piirkondades, kus on hästi toimivad põllumajandusühistud, kes soovivad oma tegevust laiendada
Kui toetust pole võimalik saada on söötis või võsastunud maa hind võrdne sisuliselt maamaksustamise hinnaga.
Metsamaa hinna määrab metsa väärtus. Palju otsitakse raieküpset metsa väärtuslikumate puuliikidega (kask, kuusk, mänd).


e-kiri:Maido.Sein@arcovara.ee

Kodukolde uued korterid said nurgakivi

Eile asetasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas, Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere, Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben ning arhitekt Kalle Vellevoog Kodukolde uuele sajale korterile nurgakivi. Ka tulevased elanikud tulid enda uuele kodule nurgakivi asetama ja jälgima ehituse kulgemist.

Linnapea märkis oma tervituskõnes, et elumajale nurgakivi paigaldamine on rituaal, mis on suunatud tulevikku ning tähistab alati oodatud hea ja uue algust.
Esimesed uued 50 korterit valmivad kevadeks ning neist on juba 36% kas müüdud või broneeritud. Järgnevad 50 korterit tulevad müüki 2011 aasta algul.


Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere märkis oma sõnavõtus, et see hetk siin uue maja vundamendi ääres on varemast eriline mitmelgi puhul, kuid eelkõige just selle poolest, et see sümboliseerib ühe perioodi lõppu ja uue perioodi algust.

"Meie missioon on olnud luua elukeskkondi, mis püsivad kauem, kui meie. Aeg jätab oma trendid kivisse ning näitab neid mitmele põlvkonnale. Nii ka siin – meie selja taga on Kodukolde elamurajoon, kandes endas 21. sajandi esimese kümnendi elufilosoofiat, ootusi, maitset ja trende, mis said läbi koos 2008 aasta augustil Ameerika Ühendriikidest alanud kinnisvara,- ja majanduskriisiga. Maailm muutub ja meie paratamatult koos temaga," ütles Taevere.
Kui Arco Vara alustas Kodukoldes ehitustegevust 2006. aastal, siis tänaseks on valminud 8 kortermaja kokku 248 korteriga. Sellega on Põhja-Tallinna linnaosa saanud juurde värskust ja uut hingamist.
"Vahepealne keeruline majandusolukord, muutunud konjunktuur ja elanike uued ootused tingisid hoonete ümberprojekteerimise. Meiega koos istusid laua taha uut ülesannet lahendama arhitektid Kalle Vellevoog ning Merko Ehitus. Tulemus on käes. Uus kümnend võtab meid siinsamas Kodukoldes vastu energiasäästlikumalt, avaramalt ning hubasemalt. Me rajame siia veel sada korterit, mis on eriilmelisemad, suuremad, läbimõelduma planeeringu ning kasutusökonoomiaga," lisas Taevere uute korterelamute kohta.

Uute valmivate korterelamute pilte näete siit.

Mis on passiivmaja?

Pildil Jõelähtme passiivmaja

Passiivmaja on maja, millel on madal kütteenergia tarbimine. Passiivmaja energia tarbimine vastab energiaklassile A.
Antud Jõelähtme maja kütteenergia saab olema 3500 KWh/a, see tähendab ca 4500 krooni (267,60 EUR) kulu aasta kohta.

Tänu väikestele kõrvalkuludele hakkavad Arco Vara Kinnisvarabüroo ja passiivmajade tootja OÜ Thermo Module Group passiivmaju Eestis rohkem tutvustama. "Eesmärk on, et igast Arco Vara Kinnisvarabüroo 11 piirkonnast saab klient infot passiivmaja tehnoloogia kohta," ütles Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa.
Kuna passiivmajade energia tarbimine on madal tuntakse OÜ Thermo Module Group' juhatuse esimehe Renee Padari sõnade kohaselt nende vastu ka aktiivselt huvi ning esitatakse ka tellimusi ehituseks.

Jõelähtme maja ehitust reaalajas on võimalik jälgida Kliima- ja Energiaagentuuri kodulehe kaudu.

LISAINFOT LEIAB KA ARCO VARA KODULEHELT SIIT.

Lisainfo:
Mart Saa
Juhatuse liige
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Tel: 614 4661
mart.saa@arcovara.ee

Rakvere eluasemeturu ülevaade

Rakvere eluasemeturu ülevaate teeb Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Rakvere esinduse hindaja Ingrid Rebane.

Elamispindade tehinguaktiivsus oli 2010.a. alguses madal, kuid kevadkuudel teostati ostu-müügitehinguid senisest aktiivsemalt.
Korteriturul tehti enamik tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega, varasemast enam olid tehingute objektiks kvaliteetsemad ning keskmisest kallimas hinnaklassis olevad korterid (2010.a. I poolaastal teostati Rakveres 62 korteriomandite ostu-müügitehingut kogusummas 22 899 050eek (võrdluseks: 2009.a. I poolaastal teostati Rakveres 51 korteriomandite ostu-müügitehingut kogusummas 16 352 550eek). Likviidseimad on hea hinna ja kvaliteedi suhtega korterid. Turu ootustele vastava hinna ja kvaliteediga suhtega objektid leiavad ostja suhteliselt kiiresti (mõnel juhul on müügiperiood vaid paar nädalat) samas võib halvemas asukohas, kehva planeeringuga, halva hoonesisese asendiga ja/või turu ootustele mittevastava hinnakujundusega objektide müügiperiood kujuneda väga pikaks (üksikud korterid on pakkumisel olnud enam kui kaks aastat). 2009.aastat iseloomustanud trend, kus mitmed ostu-müügitehingud finantseeriti omavahenditest ja teostati krediidiasutusi kaasamata, jätkub ka käesoleval aastal.
Pakkumiste hulk on käesoleva aasta I poolaastal on võrreldes 2009.a. sama perioodiga mõnevõrra vähenenud, pakkumiselt on tagasi tõmmatud eelkõige objektid, mida omanikud pole valmis turu poolt aktsepteeritaval hinnatasemel müüma ning korterid antakse pigem üürile.
Uute ja rekonstrueeritud korterelamute korterite müügihinnad on 2010.a. I poolaasta lõpuks langenud hinnatasemele 9000 - 13 000eek/m2.

Rakvere elamuturul võis 2010.a. I poolaastal samuti täheldada aktiivsuse tõusu, 2010.a. kuue esimese kuu jooksul teostati Rakveres 17 eluhoonetega hoonestatud maa müügitehingut kogusummas 8 891 917eek (võrdluseks: 2009.a. I poolaastal teostati Rakveres 15 eluhoonetega hoonestatud maa müügitehingut kogusummas 7 630 696eek). Viimase poolaasta jooksul on tehinguobjektideks olnud ka keskmisest kõrgemas hinnaklassis elamud, siiski on enamik tehinguid teostatud hinnaklassis 500 000 – 1 000 000 kr olevate rekonstrueerimist vajavate hoonetega.


E-KIRI: Ingrid.Rebane@arcovara.ee

Arco Vara müüb Elioni kinnisvara

Omakasutuse vähenemise tõttu pani Elion müüki oma kinnisvara üle Eesti. Suuremahuline koostööleping kinnistute müügiks sõlmiti Arco Vara Kinnisvarabürooga.

Elioni omandisse kuulub ligikaudu 400 kinnisvaraobjekti, mis on tinglikult jagatud väikesteks (alla 60 m2), keskmisteks (60 kuni 900 m2) ja suurteks (üle 900 m2).

„Tänane tehnoloogia võimaldab koondada seadmed tunduvalt väiksema suurusega pinnale ning seetõttu on omakasutus kinnistutel paiknevatel hoonetel langenud 50%-le,“ ütles Elioni rendi- ja omandiõiguse juht Jüri Lobjakas.
Ta lisas, et keskmise suurusega objekte on Elionil 43 ning kinnisvaraturu väikese nõudluse tõttu on sinna hetkel raske üürnikke leida. Suuri objekte on 24 ning nende puhul võib üürnikke olla ka rohkem.

Elioni kinnistutele aitab ostjaid leida Arco Vara Kinnisvarabüroo. „Kõige rohkem huvilisi leidub hetkel Lõuna-Eestis, kus vaatamata lühikesele koostööperioodile käivad juba läbirääkimised ostuhuvilistega. Muudes piirkondades käib veel objektide tutvustamine ja info vahetamine, kuid seis on lootustandev,“ märkis Arco Vara Kinnisvarabüroo juht Mart Saa.

Tutvu objektidega aadressil www.arcovara.ee/elion

Tartu korterituru ülevaade

Ülevaate koostas Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Tartu esinduse maakler Toomas Pikk:

Vaadates tänast seisu Tartu korteriturul, saab hea indikaatorina võrrelda kinnisvaraturu hinnataset kinnisvara ostujõu keskmise palga baasil arvutatud laenuvõime järgi. Tartu piirkonnas tõusis ostujõud 2010 aasta esimeses kvartalis 79 ruutmeetrini, kusjuures analoogne ostujõud oli 1999 aasta esimeses ja 2003 aasta teises kvartalis, mis ühtlasi oli ka kahe kinnisvaratsükli tõusu algfaasiks.
Kuna mõlemad tsüklid tõid järk-järgult kaasa suure kinnisvaraturu tõusu ning tehingute aktiivsuse, siis paistab tänases seisus uue tõusutsükli ilminguid.
Tartu korteriturul on tehingute aktiivsus kõvasti langenud võrreldes 2007 aasta keskpaigaga, hinnanguliselt kuni 60%. Seoses sellega, et korterituru tehinguhinnad on olnud madalamad kui pakkumishinnad, siis on langenud ka korteriomandite keskmine ruutmeetri hind. Selline hinnakorrektsioon loob head eeldused kinnisvaraturu normaliseerumiseks, mis omakorda toob kaasa investeeringud uusarendustesse, elavdades seega vahendusteenuste turgu.


e-kiri: Toomas.Pikk@arcovara.ee