Arco Vara: algab korterite müük renoveeritud juugendstiilis majja Kadriorus

Arco Vara müüb viisteist korterit Kadriorus Narva mnt. 46 sisehoovis asuvasse juugendstiilis hoonesse. Ajastutruult renoveeritud majja saavad uued elanikud sisse kolida järgmise aasta esimeses pooles.

„Narva maantee mürast eraldatuna asub tõeline pärl. See maja on inimestele, kes otsivad korterit, millel on stiili ja iseloomu. Siin saab alustada uut elu kodus, kus on kõik uus ja värske, aga millel on kuldse ajastu hing. Samuti on uutele elanikele varuks ka väike üllatus, nimelt sisaldub müügihinnas kogu köögimööbel koos tehnikaga,“ kirjeldas renoveeritud kortermaja, milles alles hiljuti veel tegutses laboratoorium, Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Andrus Viks.

Narva mnt. 46 vaikses sisehoovis asuv renoveeritud kortermaja on üks vähestest juugendstiilis ehitistest Tallinnas. Maja ehitati aastal 1911 ning 2011 aastal renoveeriti see ajastutruult arhitektuuribüroo Projekt kuubis projekti järgil. Kõigi korterite siseviimistluses on kastutatud materjale ja kujundust, mis kannavad endas ajastu hõngu. Laed on kõrged, põrandaid katab lai tammeparkett, mitmed vannitoad on akendega, originaalsed trepid on säilitatud ja renoveeritud.

Korterid algavad 33,4 ruutmeetrist, suurim on 111, 8 ruutmeetrit, kuus korterit on ehitatud läbi kahe korruse ning mitmel korteril on rõdud. Igale korterile on ette nähtud parkimiskoht ja panipaik.

Projekti koduleht: www.arcovara.ee/n46

Lisainformatsioon:
Andrus Viks
Maakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
gsm: +372 5556 6107
http://www.arcovara.ee/

Mõis - tavaline kinnisvara? On ja ei ole ka

Sajad mõisad, mis ilmestavad Eestimaad on tänapäeval meile olulised ajaloolised maamärgid ja kuigi nad räägivad ajastust, mil eestlased oma maad ei valitsenud, tunneme nende olemasolu üle uhkust.

Mõisad on aga lisaks mälestusmärkidele neid ehitanud ja omanud perekondade ajaloole ostetav ja müüdav kinnisvara, mis allub suuresti, teatud nüanssidega, turumajanduse reeglitele nagu igasugune muugi kinnisvara.

Eesti mõisaportaalis kirjutatakse nii: „Eesti Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.

2004. aasta lõpu seisuga on 1254 mõisa peahoonest enam-vähem algkujul või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk ligikaudu kolmandik. 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest kaasajal enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik.“

Heas seisukorras või siis potentsiaaliga saada korda tehtud mõisaid on Eestis kümneid ja tõenäoliselt piisavalt varaka ostja leidumisel on peaaegu kõik neist ka müügis. Eesti majanduse kiirkasvu aastatel oli mõisa ostmine mõnedele ärimeestele prestiiži küsimus ja teada on ärimehi, kellele kuulus korraga kuni üheksa mõisat. Tänasel kinnisvaraturul on aga mõisatega tehtavad tehingud harvad. Igal aastal ostetakse Eestis 4-5 mõisat. Noortele romantikutele, kes unistavad elust kaunis looduses, ent ei ole veel jõukust varunud, on mõisad kahjuks alati jäänud kättesaamatuks mitte esmase müügihinna, vaid edasiste renoveerimiseks minevate kulude tõttu. Sellised inimesed on valinud oma unistuste teostamiseks vanad talukohad, mille taastamine on oluliselt lihtsam ja odavam.

Mõisate „turg“ on viimastel aastatel vaikne ja valdavalt on ostjateks välismaalased. Tõenäoliselt on eestimaalased liiga ratsionaalsed või puudub nägemus, mida mõisaga peale hakata. Mõisa ostmisel peab arvestama, et peale tehingu sooritamist üldjuhul suur töö alles algab ja keskmisele hinnale, mis on ca 500 000 eurot, lisanduvad prognoosimatud lisakulud.Miks siis on nii, et mõisaost on nagu üllatustelaeka avamine?

* Mõisad olid algselt palju enamat kui hoonete kompleks koos peahoonega – mõisad olid majandusüksused. Sõltuvalt kõrvalhoonete seisukorrast ja funktsionaalsusest ning mõisa juurde kuuluva maa suurusest, peaks ka tänapäeval mõisale kasutuse leidma ja seal majandustegevust edendama. See eeldab, et ostjal on idee ja ressursid idee elluviimiseks ning õnne, et sellest ideest kantud majandustegevus oleks piisavalt edukas. Paljud mõisad Eestis on ostetud näiteks jahiturismi teenuse pakkumiseks (mis eeldab liigirikka metsa olemasolu), suur osa pakuvad kultuurset meelelahutust, majutust, toitlustust, spaa-teenuseid.

* Mõisa renoveerimise ja edasise haldamise muudab väga kalliks see, et mõis on suur. Keskmisest kaasaegsest eramust on mõis kordades suurem, peahooned on keskmiselt suurusega 700- 1000 ruutmeetrit.

* Mõisa renoveerimistööde puhul on oluline küsimus, kas tegemist on muinsuskaitseobjektiga. Suurem osa mõisaid seda on ning renoveerimine peab toimuma ametkondade järelvalve all ning litsentseeritud ehitusettevõtete poolt. Renoveerimise protsess on tõenäoliselt täis ootamatusi ja meeldivaid ning vähem meeldivaid avastusi, nagu vanade hoonete puhul tavaline.

* Toetuste taotlemine mõisa renoveerimiseks on võimalik, ent vaid juhul kui plaanitakse edaspidist ühiskondlikku kasutust, oma perele elamiseks renoveerimist abikõlbulikuks ei peeta.Iga maja, mis on vana ja paksude seinadega, ei ole muidugi mõis, aga võib osutuda väga mõnusaks kohaks, kus end sisse seada. Mõisad kerkisid Eestisse selleks sobivas turusituatsioonis sajandid tagasi, praegu on elukorraldus nende ümber muutunud. Väga vähesed esialgsete omanike järglased on naasnud siia, et neile elu sisse puhuda. Loodetavasti on meil endil piisavalt palju häid mõtteid ja ressursse, et võimalikult paljud uuele elule äratada.

Indrek Migur
Maakler
Tel: +372 614 4510
Gsm: +372 510 8726
Indrek.Migur@arcovara.ee

Hoidke end libamaakleri eest

Kuulutuste tekstide ja fotode kopeerimine on autoriõiguse rikkumine, mis on karistatav rahatrahvi või koguni kuni kolmeaastase vangistusega.

Libamaaklerite teemal võtavad sõna ja hoiatavad heauskseid kinnisvaraomanikke peamiselt kinnisvarafirmad ja seetõttu võib jääda ekslik mulje, et see on kinnisvarafirmade lobitöö oma legaalse teenuse reklaamimisel.

Tegelikult aga on libamaaklerlus ja müügikuulutuste piraatlus ohtlikud eelkõige kinnisvara omanikule ning potentsiaalsele kliendile.

Kuidas koostab libamaakler oma “portfelli”

Kuidas peaks omanik suhtuma olukorda, kus tema müügis olev korter või maja on ühel hetkel kõikidesse portaalidesse üles riputatud?

Samas on maakleriks temale tundmatu isik, kellega tal mingit kokkupuudet ei ole olnud ning kelle kavatsused võivad olla ebaselged? Kinnisvaraportaalides tegutseb mitmeid kodanikke, kes võtavad mitukümmend kuulutust ning kopeerivad need jõhkralt enda “portfelli”.

Mismoodi ja kas üldse soovib selline “libamaakler” kliendi leidmisel tehinguni jõuda, on ebaselge, kuid kindel on see, et nii potentsiaalse ostja kui ka müüja huvid on sellise volituseta asjaajamise puhul ohus. Ebasoodsas olukorras on vaieldamatult ka legaalne maakler, kelle töö vilju selline tegevus proovib lõigata, kuid sellest on räägitud palju ja jätame tema siinkohal kõrvale.

Analüüsime olukorda, kus kinnisvara üüri- või müügikuulutus on reprodutseeritud ilmselgelt pahatahtlikult ning ilma omaniku loata. Kas sellisel juhul on võimalik hinnata, et isiku eesmärk on ainult tehingut vahendada või on tema soov klienti või omanikku petta?

Mis ohud varitsevad libamaakleriga asju ajades

Kui isik juba kord on omavoliliselt ja õigusvastaselt tegutsema asunud, ei saa olla kindel, et tema eesmärk ei ole potentsiaalselt ostjalt või omanikult käsiraha, ettemaksu või vahendustasu välja petta. Või näiteks alternatiivina sokutada hubasesse korterisse mõneks ajaks elama oma sõpra, kes ei kavatsegi üüri maksta ning kelle hilisem õiguspärane väljatõstmine on vägagi pikk ja keeruline protsess.

Kuulutuse tekstist ei ole võimalik välja lugeda, kas maakleril on kliendiga kokkulepe kinnisvara müügi- või üüritehingu vahendamiseks või mitte. Sageli esineb ka olukordi, kus sama objekti müüb korraga mitu maaklerit ning ka omanik ise. Kui omanikul on maakleriga ainuesindusleping, hoiab maakler silma peal, et libamaaklerid sama objekti kuulutusi ei avaldaks.

Kui aga ainuesinduse kokkulepe puudub, peaks omanik aeg-ajalt pilgu peale viskama, et keegi ei oleks tema kuulutust ilma sellekohase volituseta reprodutseerinud, kuna see võib kaasa tuua ebameeldiva olukorra või koguni pettuse ohvriks langemise.

Mida peaks omanik tegema sellise omavolilise kuulutuse leidmisel? Eks libamaakler on harjunud, et teised maaklerid talle kirjutavad palvega selline tegevus lõpetada. Kui ta juba kord on teadlikult selle tee valinud, lähevad mõistlikud palved selles suunas kurtidele kõrvadele. Arvestades, et mõni kinnisvaraportaalides kuulutustega hullav kodanik on varem korduvalt kelmuste eest karistatud, peaks tegema inimesed oma vara müümisel ja üürimisel ettevaatlikuks.

Kuidas libamaaklerit karistada

Kuulutuste tekstide ja fotode kopeerimise näol on tegu autoriõiguse rikkumisega, mis on karistatav rahatrahvi või koguni kuni kolmeaastase vangistusega.

Samuti kasutavad ettevõtted oma kuulutuste fotodel firma kaubamärki, mille loata reprodutseerimine on samuti karistatav.

Kui sõbralik manitsus ei mõju, tuleks kaaluda ka politsei poole pöördumist. Lisaks sellele peaks ka portaal niisuguse kuulutuse eemaldama, kui ta on saanud vastavasisulise nõude, kuna tegelikult on ju autoriõiguseta teksti, fotode või mõnikord koguni kaubamärkide avaldajaks hoopis portaal.

Kõige pimestavam faktor usalduse küsimuses on kahtlemata sellise kodaniku lubatud kasu – olgu selleks siis madalam vahendustasu või muu eeldatav hüve. Muidugi eeldab kinnisvara müümine teatud usaldust potentsiaalsete klientide vastu ning ma ei soovi üles kutsuda kedagi oma ligimest kahtlustama, kuid kuulutusepiraatide suhtes tasub kindlasti võtta ettevaatlik positsioon.

Ivo Tšetõrkin
Arco Vara ASi jurist
Ivo.Tsetorkin@arcovara.ee