Kinnisvaramüük Pärnumaal kosus

Pärnu postimehe ajakirjaniku Riina Martinsoni küsimustele vastab Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Pärnu esinduse piirkonna juht Maido Sein:

Maa-ametis koostatud kinnisvara müügi statistika näitab, et tänavu esimese poolaasta jooksul müüdi Pärnumaal 358 korterit ja 110 maja, mullu samal ajal olid need numbrid vastavalt 211 ja 61.

Nende notarite vahendusel sõlmitud tehingute võrdluseks tasub märkida, et kinnisvaraportaali City24 andmebaasis järgi soovivad omanikud praegu Pärnumaal müüa 1492 korterit ja 768 maja.

Korterid
Pärnumaal tänavu esimesel poolaastal müüdud korterite ühe ruutmeetri minimaalne müügihind oli 90 ja maksimaalne 38 205 krooni. Odavaim korter leidis omaniku 5000 ja kalleim 2 300 000 krooni eest.
Keskmine ruutmeetri hind on mullu sama ajaga võrreldes pisut langenud. Kui Pärnus oli müüdud korterite keskmine ruutmeetrihind mullu ligi 12 000 krooni, siis tänavu umbes 2000 krooni väiksem.

Kas siit võib välja lugeda, et tehinguid tehti küll pisut enam, kui hinnad on mullusega langenud?

Omanikud ise ilmselt odavamalt müüa ei taha, on hinnalangus ostjate surve? Või siiski müüjate lootus ükskõik mis hinnaga, aga kinnisvarast lahti saada?
Pärnu kinnisvaraturul on hinnalangus eelmise aastaga võrreldes tingitud sellest, et ostuootel ostjad, kes lootsid veel hinnalangust, on aru saanud, et kinnisvara hind enam oluliselt ei lange. Teostatud tehingute ruutmeetri hind on olnud viimasel 4-5 kuul suhteliselt stabiilne ja nüüd on hakatud ostma.
Enamjaolt on Pärnus kotreritega tehtud müügitehingute ruutmeetri hind väiksem (7500-8500 m2), kui statistiline näitaja. Keskmist hinda kergitab mõnede kallimate ja eksklusiivsemate korteritega tehtud ostu-müügitehingud.

Üle kahe miljoni maksti Pärnumaal vähemalt kahe korteri eest. Praegu on City24 järgi Pärnumaal müügis üle poolesaja korteri, mille hinnad algavad kahe miljoni juurest, kalleimate eest küsitakse isegi 7,5 miljonit.
Kas sellisetele korteritele on üldse lootust ostja leida? Kes oleks ostja?

Reeglina on ostja väljaspoolt Pärnut, kes soovib pikemaajaliselt investeerida. Kinnisvarahinna kujunemisel on esmane kriteerium asukoht ja heas asukohas eksklusiivsed korterid on alati hinnas. Tänavune päikeseline suvi on äratanud huvi inimestes, kes soovivad soetada endale Pärnus kallimaid suvituskortereid.
Audru vallas leidis tänavu poole aastaga omaniku 12 korterit, Saugas 9, Vändra alevis 7, Sindis 6, Paikusel 4, Tootsis 3, Vändra vallas 3, muljal olid numbrid veelgi väiksemad.

Maakonnas, eriti Pärnust kaugemal asuvates kohtades olevate korterite vastu tundub huvi väike olevat?
Probleem on sotsiaalne. Tihtilugu ei ole neis piirkondades tasuvat tööd.

Majad
Pärnus müüdi hoonestatud elamumaid, ehk sisuliselt elumaju esimesel poolaastal 31, mullu sama ajaga 20. Kalleima maja eest käis uus omanik välja 2,5 miljonit krooni.
Sindi linnas osteti 12 maja, millest kalleim 1,9 miljoni eest. Paikusel müüdi kuus maja, millest kalleim maksis 1,9 miljonit. Sauga vallas leidis uue omaniku viis maja, millest kalleim maksis pisut alla miljoni. Varbla vallas müüdi viis maja, millest kalleim maksis pool miljonit.

Varblasse ostetakse maju ilmselt suvilateks?

Varbla kandi ilus loodus ja merelähedus, kus on suurem privaatsus, on tinginud soodsad võimalused soetada endale suvekodu. Vändra vallas osteti kuus maja, kalleim 650 000 krooni eest. Tahkuranna vallas müüdi neli maja.
Metsamaad müüdi esimesel poolaastal 125 korral, kokku üle 31 miljoni krooni eest. Odavaim metsamaa hektar maksis 1000 krooni ja kalleim 97 281 krooni. Haritav maa vahetas omanikku 27 korral, kokku üle kuu miljoni krooni eest. Odavaim põllumaa hektar maksis üle 3000 ja kalleim üle 21 000 krooni.

Oskate öelda, kus on kõige kallimad põllu- ja metsamaad?

Põllumaa hinna määrab suuresti maa suurus ja tootlikkus. Keskmine haritava põllumaa hind on 13-18000/ha. Seda eeldusel, et põllumaale on võimalik taotleda PRIA poolset toetust.
Hinnatud piirkonda ei oska välja tuua, aga tehinguit tehakse rohkem neis piirkondades, kus on hästi toimivad põllumajandusühistud, kes soovivad oma tegevust laiendada
Kui toetust pole võimalik saada on söötis või võsastunud maa hind võrdne sisuliselt maamaksustamise hinnaga.
Metsamaa hinna määrab metsa väärtus. Palju otsitakse raieküpset metsa väärtuslikumate puuliikidega (kask, kuusk, mänd).


e-kiri:Maido.Sein@arcovara.ee

Kodukolde uued korterid said nurgakivi

Eile asetasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Arco Vara nõukogu esimees Richard Tomingas, Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere, Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben ning arhitekt Kalle Vellevoog Kodukolde uuele sajale korterile nurgakivi. Ka tulevased elanikud tulid enda uuele kodule nurgakivi asetama ja jälgima ehituse kulgemist.

Linnapea märkis oma tervituskõnes, et elumajale nurgakivi paigaldamine on rituaal, mis on suunatud tulevikku ning tähistab alati oodatud hea ja uue algust.
Esimesed uued 50 korterit valmivad kevadeks ning neist on juba 36% kas müüdud või broneeritud. Järgnevad 50 korterit tulevad müüki 2011 aasta algul.


Arco Vara arendusdivisjoni juht Veiko Taevere märkis oma sõnavõtus, et see hetk siin uue maja vundamendi ääres on varemast eriline mitmelgi puhul, kuid eelkõige just selle poolest, et see sümboliseerib ühe perioodi lõppu ja uue perioodi algust.

"Meie missioon on olnud luua elukeskkondi, mis püsivad kauem, kui meie. Aeg jätab oma trendid kivisse ning näitab neid mitmele põlvkonnale. Nii ka siin – meie selja taga on Kodukolde elamurajoon, kandes endas 21. sajandi esimese kümnendi elufilosoofiat, ootusi, maitset ja trende, mis said läbi koos 2008 aasta augustil Ameerika Ühendriikidest alanud kinnisvara,- ja majanduskriisiga. Maailm muutub ja meie paratamatult koos temaga," ütles Taevere.
Kui Arco Vara alustas Kodukoldes ehitustegevust 2006. aastal, siis tänaseks on valminud 8 kortermaja kokku 248 korteriga. Sellega on Põhja-Tallinna linnaosa saanud juurde värskust ja uut hingamist.
"Vahepealne keeruline majandusolukord, muutunud konjunktuur ja elanike uued ootused tingisid hoonete ümberprojekteerimise. Meiega koos istusid laua taha uut ülesannet lahendama arhitektid Kalle Vellevoog ning Merko Ehitus. Tulemus on käes. Uus kümnend võtab meid siinsamas Kodukoldes vastu energiasäästlikumalt, avaramalt ning hubasemalt. Me rajame siia veel sada korterit, mis on eriilmelisemad, suuremad, läbimõelduma planeeringu ning kasutusökonoomiaga," lisas Taevere uute korterelamute kohta.

Uute valmivate korterelamute pilte näete siit.

Mis on passiivmaja?

Pildil Jõelähtme passiivmaja

Passiivmaja on maja, millel on madal kütteenergia tarbimine. Passiivmaja energia tarbimine vastab energiaklassile A.
Antud Jõelähtme maja kütteenergia saab olema 3500 KWh/a, see tähendab ca 4500 krooni (267,60 EUR) kulu aasta kohta.

Tänu väikestele kõrvalkuludele hakkavad Arco Vara Kinnisvarabüroo ja passiivmajade tootja OÜ Thermo Module Group passiivmaju Eestis rohkem tutvustama. "Eesmärk on, et igast Arco Vara Kinnisvarabüroo 11 piirkonnast saab klient infot passiivmaja tehnoloogia kohta," ütles Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa.
Kuna passiivmajade energia tarbimine on madal tuntakse OÜ Thermo Module Group' juhatuse esimehe Renee Padari sõnade kohaselt nende vastu ka aktiivselt huvi ning esitatakse ka tellimusi ehituseks.

Jõelähtme maja ehitust reaalajas on võimalik jälgida Kliima- ja Energiaagentuuri kodulehe kaudu.

LISAINFOT LEIAB KA ARCO VARA KODULEHELT SIIT.

Lisainfo:
Mart Saa
Juhatuse liige
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Tel: 614 4661
mart.saa@arcovara.ee

Rakvere eluasemeturu ülevaade

Rakvere eluasemeturu ülevaate teeb Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Rakvere esinduse hindaja Ingrid Rebane.

Elamispindade tehinguaktiivsus oli 2010.a. alguses madal, kuid kevadkuudel teostati ostu-müügitehinguid senisest aktiivsemalt.
Korteriturul tehti enamik tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega, varasemast enam olid tehingute objektiks kvaliteetsemad ning keskmisest kallimas hinnaklassis olevad korterid (2010.a. I poolaastal teostati Rakveres 62 korteriomandite ostu-müügitehingut kogusummas 22 899 050eek (võrdluseks: 2009.a. I poolaastal teostati Rakveres 51 korteriomandite ostu-müügitehingut kogusummas 16 352 550eek). Likviidseimad on hea hinna ja kvaliteedi suhtega korterid. Turu ootustele vastava hinna ja kvaliteediga suhtega objektid leiavad ostja suhteliselt kiiresti (mõnel juhul on müügiperiood vaid paar nädalat) samas võib halvemas asukohas, kehva planeeringuga, halva hoonesisese asendiga ja/või turu ootustele mittevastava hinnakujundusega objektide müügiperiood kujuneda väga pikaks (üksikud korterid on pakkumisel olnud enam kui kaks aastat). 2009.aastat iseloomustanud trend, kus mitmed ostu-müügitehingud finantseeriti omavahenditest ja teostati krediidiasutusi kaasamata, jätkub ka käesoleval aastal.
Pakkumiste hulk on käesoleva aasta I poolaastal on võrreldes 2009.a. sama perioodiga mõnevõrra vähenenud, pakkumiselt on tagasi tõmmatud eelkõige objektid, mida omanikud pole valmis turu poolt aktsepteeritaval hinnatasemel müüma ning korterid antakse pigem üürile.
Uute ja rekonstrueeritud korterelamute korterite müügihinnad on 2010.a. I poolaasta lõpuks langenud hinnatasemele 9000 - 13 000eek/m2.

Rakvere elamuturul võis 2010.a. I poolaastal samuti täheldada aktiivsuse tõusu, 2010.a. kuue esimese kuu jooksul teostati Rakveres 17 eluhoonetega hoonestatud maa müügitehingut kogusummas 8 891 917eek (võrdluseks: 2009.a. I poolaastal teostati Rakveres 15 eluhoonetega hoonestatud maa müügitehingut kogusummas 7 630 696eek). Viimase poolaasta jooksul on tehinguobjektideks olnud ka keskmisest kõrgemas hinnaklassis elamud, siiski on enamik tehinguid teostatud hinnaklassis 500 000 – 1 000 000 kr olevate rekonstrueerimist vajavate hoonetega.


E-KIRI: Ingrid.Rebane@arcovara.ee