Friday, January 29, 2010

Ühe tehinguga müüdi 6 Kodukolde korterit



Meie maakler Kaie-Liina Blande müüs eile ühe tehinguga 6 Kodukolde korterit. Viis korterit olid 2-toalised korterid I, III ja IV korrusel ning üks korter oli 3-toaline V korrusel.

Kõik kuus korterit osteti ühe ostja poolt, kusjuures viis neist investeeringu eesmärgil ning üks elamiseks. Tehingu rahaline maht oli üle 7 miljoni krooni.


Kodukolde info leiad siit:

Thursday, January 28, 2010

Tallinna piirkondade järelturu korterite hinnad detsembris 2009


Valimisse kaasatud tehingute arv oli detsembris 2009: Lasnamäel 93 tehingut, Mustamäel 49 tehingut, Haaberstis 26 tehingut ning Kesklinnas 76 tehingut. Andmete töötlemisel jäeti välja uute projektide raames müüdud korterid ning ebaloomulikult madala või kõrge hinnaga tehingud.

Valimisse kaasatud tehingute arvu muutus:

Aastaga on järelturu korterite hinnad Tallinna erinevates piirkondades muutunud järgnevalt:

Andmete allikas: Maa-amet, andmete töötleja Arco Vara Kinnisvarabüroo

Tuesday, January 26, 2010

2009. aasta kinnisvaraturu ülevaade

Sissejuhatuseks:
2009. aastal teostati Eestis ca 23% vähem kinnisvara ostu-müügitehinguid, kui 2008. aastal, aastaga teostati kokku 26 464 müügitehingut. Kui 2009. aasta alguses oli kinnisvara ostu-müügitehingute arv igalpool Eestis madal, siis 2009. aasta teises pooles on näha optimistlikumaid toone elamispindade turul. Näiteks: Harju maakonna korterituru aktiivsus hakkab taastuma 2008. aasta tasemele, samas on korteriomandite hinnad tagasi 2005. aasta alguses (korteriomandi keskmiseks hinnaks oli 2005. aasta I kvartalis ca 670 000 krooni ning 2005. aasta II kvartalis ca 720 000 krooni).

Keskmised müügihinnad kogu Eestis on olnud 2009. aasta jooksul tugevas langustrendis. Kui 2008. aasta andmete põhjal kujunes keskmiseks ostu-müügitehingu maksumuseks Eestis 988 000 krooni, siis 2009. aasta andmete põhjal arvutatuna on see näitaja 681 000 krooni, vastavaks hinnalanguseks kujuneb arvutuslikult –31%. Keskmine ostu-müügitehingu hind Eestis on langenud 2004. aasta tasemele.

Loe Arco Vara 2009 aasta kinnisvaraturu ülevaadet siit:

Monday, January 25, 2010

Sergei Surnin: "Kinnisvaraturul toimunud langus oli igati loogiline, peale suuremat langust aga peaks tulema rahulikum periood".

2009 aastal valiti Sind Arco Vara parimaks hindajaks, palju õnne! Kuidas Sa sattusid üldse Arco Varasse tööle?

Enne Arco Varasse tulekut veetsin mõnda aega avalikus teenistuses. Ei saa öelda, et töö oli igav, pigem intensiivsusest oli puudu (tööpäeva sisse mahtusid rahulikult pikemad kohvipausid, lõunavaheaeg ning vaatamata sellele said tööülesanded reeglina täidetud enne tööpäeva lõppu). Arco Vara hindaja ametikoht on minu esimene püsiv töökoht eraettevõttes. Firma valik oli suhteliselt spontaanne (ükskord jäi silma tööpakkumine Narva kohalikus ajalehes), kuid juba üsna varsti sain aru, et mööda ei pannud. Arvan seda siiamaani.

Sa oled töötanud Arco Varas peaaegu 7 aastat, nimeta mõni märksõna, mis meenub sellest ajast?

Esimene aasta oli väga raske. Mind võeti tööle Narva esinduse maakler-hindajana (mina üksi olingi Arco Vara Narva esindus). Esimesel tööpäeval tuli Rakverest minu otsene ülemus Andres Uska, tegi kabineti ukse lahti, tõi mulle arvuti ning sõnadega „anna tuld!“ sõitis tagasi Rakveresse. Aga saime hakkama. Eelmisest töökohast lahkudes suurimaks mureks oli see, et lahkun väga mõnusast kollektiivist. Pean ütlema, Arco Varas ma leidsin väga palju uusi häid kolleege, sõpru ja lihtsalt huvitavaid inimesi. Arco Varas on tõesti väga palju häid inimesi.

Mis on hindaja töö juures kõige põnevam?

Ei saa öelda, et kinnisvara hindaja töö oleks kuidagi eriti põnev. Mulle pigem tundub, et see on sedalaadi töö, kus saab rahuldust sellest, et teed oma tööd hästi ning tunned rõõmu kvaliteetselt tehtud tööst. Samuti meeldib mulle hindaja töö juures see, et tuleb käia väga erinevates kohtades ning vähemalt põgusalt uurida piirkonna ajalugu. Arco Vara Tallinna hindajate tööpiirkonnaks on Tallinna linna ning selle ümbrus umbes 50–60 km raadiuses. Tööasjus olen käinud valdades ja alevikes, millest valdav osa tuttavatest pole kuulnudki. Sõbrad teevad vahest nalja, et vajadusel saan rahulikult töötada taksojuhi või giidina (olen isegi mõelnud, et tunnen Tallinna linna ja lähiümbrust mõnedest taksojuhtidest paremini :).

Sa alustasid tööd Narva esinduses ja hiljem suundusid Tallinna, kas kahe linna erinevus on tööalaselt tuntav?

Narva on minu kodulinn. Tundsin seda väga hästi ka enne Arco Varasse tulekut. Tallinnas elasin umbes 5 aastat ülikoolis õppides, kuid vaatamata sellele tuli linna (rääkimata lähivaldadest ja kaugemal asuvatest kohtadest) avastada teistkordselt. See oli minu jaoks kõige suurem erinevus. Muudes küsimustes sain väga palju abi Tallinna kolleegidest.

Millega vaba ajal tegeled ja millised on sinu hobid?

Hindaja töö on küll mõnevõrra rahulikum võrreldes maakleri tööga (üks minu hea tuttav Tamara, kes on super hea kinnisvaramaakler, rääkis mulle kunagi, et tema kõige pingelisem tööaeg algab reede õhtul ning kestab nädalavahetuse lõpuni. Loomulikult ei istu ta ka tööpäeviti käed rüpes). Kuid ikkagi võtab töö päris palju aega. Vaba aega pühendan enne kõike oma väikesele pojale ning abikaasale. Käin ka võrkpalli- ja ujumistrennis. Samuti harrastan jalgrattasõitu.

Sul on väga hea vene ja eesti keele oskus, kas see tuleb kasuks sinu igapäevatööle?

Tuleb küll. Narva linnas mõistagi on vene keele oskus kohustuslik (dokumentide vormistamine käib sõltumata asukohast eesti keeles, kuid klientidega suhtlemine on mõistlik just kliendile sobivamas keeles). Samuti ka Tallinnas. Peamine eesmärk – keelest ei tohi saada takistust suhtlemisel klientidega, aga ka kolleegide ja partneritega. Kord avanes võimalus koostada üks eksperthinnang minu emakeeles. Minu üllatuseks võttis see kordades rohkem aega ja vaeva (emakeeles ametliku dokumenti koostamine oli nii harjumatu, samuti nõudis palju aega spetsiifiliste terminite tõlkimine emakeelde).

Mida soovitaksid alustavale hindajale, kellel on huvi asja vastu, kuid puuduvad kogemused?

Tuleb teha selgeks teoreetilist osa (hindamise põhialused). Samuti tasub kulutada aega asjakohaste andmete kogumisele ja analüüsimisele. Tasub kasutada ka kolleegide kogemusi. Iga lõpule viidud hindamisega saab hindaja targemaks. Kuid see lihtne reegel kehtib vaid põhjalikult ja kvaliteetselt tehtud töö puhul. Lohakalt tehtud töö ei anna suurt midagi juurde.

Sinu nägemus 2010 aasta kinnisvaraturul toimuvast?

Räägitakse, et ennustamine on tänamatu tegevus. Aga proovime ikkagi:). Buumi ajal tundus, et midagi on kinnisvaraturul väga valesti (kinnisvaraturul toimuv oli majandusõpikutes kirjutatud teooriaga vastuolus). Nüüd niimoodi ei tundu. Kinnisvaraturul toimunud langus oli igati loogiline. Samuti tundub loogiline ka see, et peale suuremat langust peaks tulema rahulikum periood. Selline on minu prognoos aastaks 2010.

Sergei Surnin
Hindaja
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
e-kiri: Sergei.Surnin@arcovara.ee

Leho Vürst ehitusturust: "Hinnad hakkavad pisitasa tõusma koos mahtude kasvuga, kes sel aastal ellu jäävad, neil on võimalus edasi toimetada".

Palju õnne Sulle 2009 Aasta Ehitaja tiitli puhul! Mis sa ise arvad, millised argumendid rääkisid Sinu kasuks võrreldes teiste töötajatega oma organisatsioonis?

Eelmisel aastal oli mul õnn kaks objekti suhteliselt edukalt lõpuni juhtida.

12. jaanuaril sai Sul 6 aastat töötatud Arco Ehituses, meenuta seda aega mõne märksõnaga.
Palju tööd, palju ringi sõitmist (enne Arco Ehitust olid mul objektid ainult Tallinnas), palju uusi tutvusi, tagasi vaadates huvitav ja kasulik aeg.

Sa juhtisid meie Kodukolde elamurajooni projekti. Praegu kui vaatad valminud maju, kas oled tulemusega rahul?

Tulemus on üle keskmise. Majad on iseenesest ilusad, ilmselt oleks saanud kõik osapooled (arhitekt, arendaja, ehitaja) endast veelgi rohkem anda. Viimaste majade lõpetamisel sujus koostöö tellijaga hästi ning üritasime koostöös asju paremaks muuta.

Millised olid kõige ilusamad ja valusamad hetked Kodukolde projekti juhtimisel?

Valusamad hetked on seotud ikka korteriomanikega, nagu kõigi kortermajade ehitamise puhul, kellel on teinekord igasugu põhjendamatuid pretensioone ja ka ilusamad hetked on seotud jällegi korteriomanikega, kes teinekord (küll kahjuks väga harva) annavad kiitvaid hinnanguid.

Kas majanduslangus mõjutas palju tööde kulgu?

Ehitus on odavam aga samas odavama hinnaga ehitaja kipub töödega hiljaks jääma ja kvaliteedi probleemid on kerged tulema, nii et ehitusjuhina/peatöövõtjana on täna kindlasti palju rohkem tööd, et asjad korrektselt sujuksid. Objektil olime kolmekesi, tänases situatsioonis ei oleks üksi seda asja suutnud lõpuni vedada.

Sa oled alates eelmise aasta lõpust Bulgaarias Arco Investeeringute tütarfirmas ametis, kirjelda oma tegevusi seal.

Bulgaaria projektiga liitusin alles detsembri algul ning tänaseks olen seal ainult korra kohal käinud. Vara on öelda mismoodi ma saaksin seal kaasa aidata parima tulemuse saavutamiseks.

Kirjelda veidi erinevusi Bulgaaria ja Eesti ehituskultuurist.

Lühidalt öeldes on Bulgaaria ehituse kultuur ja kvaliteet väga sarnane meil nõukogude ajal viljeletuga. Samas on materjalid ja lõppviimistlus oluliselt paremad, kui nõukogude ajal.

Sinu nägemus järgmise 2 aasta Eesti ehitusturul toimuvast?

Hinnad hakkavad pisitasa tõusma koos mahtude kasvuga, kes sel aastal ellu jäävad, neil on võimalus edasi toimetada.


Leho Vürst
Projektijuht
Arco Ehitus OÜ
e-kiri: Leho.Vurst@arcovara.ee

Friday, January 22, 2010

Arco Vara ja Eesti Kunstiakadeemia sõlmisid koostöölepingu

Täna, 22. jaanuaril kell 14 allkirjastavad Arco Vara AS juhatuse esimees Lembit Tampere ja Eesti Kunstiakadeemia rektor prof Signe Kivi akadeemia rektoraadis, Estonia pst 7, koostöölepingu eesmärgiga toetada arhitektuuriõpet ning edendada selle uurimist Eestis.

Idee ja initsiatiiv arhitektuuriõppe toetamiseks sündis Arco Vara esimehel Lembit Tamperel, kelle sõnul soovib kinnisvaraettevõte teha koostööd Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja kunstikultuuriteaduskondadega "professionaalselt kujundatud kõrge ehituskvaliteediga keskkonna tekkeks Eestis ning ühtlasi arhitektuuri mõistmise ja uurimise edendamiseks."

Vastavalt koostöölepingule, annab Arco Vara igal semestril 15 000 kroonise stipendiumi väljapaistva erialase tegevuse ja hea õppeedukuse eest arhitektuuri või kunstikultuuri teaduskonna magistri- või doktoriõppe üliõpilasele. Stipendiumi antakse välja vaheldumisi - ühel semestril arhitektuuri loomise ja teisel arhitektuuri uurimise eest.

Stipendiumi määrab iga semestri alguses komisjon, kuhu kuuluvad Arco Vara esindaja, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja kunstikultuuri teaduskonna dekaanid. Esimene 2010 kevadsemestri stipendiaat on arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala IV kursuse üliõpilane Alvin Järving, kellele antakse preemia üle tänasel koostööleppe allkirjastamisel.

Friday, January 15, 2010

Intervjuu nädala maakler Katrin Tutti`ga

Kes sa oled? Kaua kogemust ja mida enne tegid?
Olen atesteeritud elamispindade maakler. Tegelen korterite, majade ja kinnistute müügi ning üürimisega Tallinnas ja Harjumaal. Samuti uute projektide müügiga. Arco Vara maaklerina olen leiba teeninud juba üle 5 aasta. Eelnevalt olin seotud muusikavaldkonnaga, kuid kinnisvaramüük võlus mind paindliku töögraafiku ning hea töö korral hea palga tõttu. Samuti meeldis, et saan olla aktiivne - palju liikuda ja suhelda.

Mida tähendab atestaat ja mis see kliendile annab?
Atesteerimiseksami saab läbida maakler, kes omab maaklerina vähemalt 2-aastast töökogemust. Kliendile annab kutselise maakleri palkamine kindluse, et maakler on omal alal pädev, tunneb kinnisvaratööd hästi ning on kursis seadustega.

Kas kinnisvara on endiselt põnev valdkond?
Loomulikult on. Iga päev on teisest erinev. Rutiini ei teki, sest inimestega suhtlemine on alati huvitav. Kodu ostmine on inimestele üks elu emotsionaalsemaid hetki. Põnev on selle protsessi juures abiks olla.

Kas on midagi, mis võiks meie kinnisvaraturul hoopis teisiti olla?
Inimesed võiks olla teadlikumad kinnisvara tegelikust väärtusest ehk turuhinnast, tihti juhindutakse oma kinnisvaraobjekti müümisel portaalides kajastatud numbritest, mis ei ole enamasti õiged turuhinnad, vaid paljuski omanike soovunelmad, kel müügiga kiiret ei ole. Selleks, et mitte ainult müüa, vaid ära müüa, oleks hea kui müügi eel konsulteeritaks oma ala spetsialistidega. Maaklerid ja hindajad oskavad aidata turuhinda määrata.

Mida õppisid 2009. aastast, mil kinnisvaraturg kolinal kukkus?
Õppisin eelkõige enda kohta, et suudan ka raskemates tingimustes teha sama head tööd kui buumiaegadel. Kõik on võimalik, kui osata ja tahta!

Palju räägitakse sellest, et turupõhi on läbitud, kas arvad sama?
Arvan küll, vähemalt, mis puudutab kinnisvaraturgu pealinnas ja selle lähiümbruses. Juba sügisest on olnud märgata Tallinna kinnisvaraturu elavnemist. Aasta lõpp oli väga aktiivne.

Milline on olnud sinu kõige põnevam situatsioon maakleritöös?
Põnevaid olukordi on olnud palju. Näiteks südaööl korteri üleandmine või lahkumineva paarikese tülide lahendamine.

Kuidas veedad vaba aega?
Nädala sees vaba aega napib. Nädalavahetustel veedan vaba aja enamasti meie maakodus. Seal saan linnamelust eemale. Ununevad töökohustused ja närv puhkab. Lihtsalt jalutan, suvel käin meres ujumas, sõidan jalgrattaga, talvel saab lastega kelgutada või suusatada.

Kas sa puhkusereisil kohalikku kinnisvaraelu ka jälgid?
Põgusalt, kuid see ei ole kindlasti eesmärk puhkuse sisustamisel. Kuna maakleritöö eeldab põhimõtteliselt 24/7 töötamist, siis on puhkus puhkamiseks ja kallite inimeste päralt olemiseks.

Parim raamat, parim film ja parim muusika.
Parimat raamatut on raske öelda, häid raamatuid on palju. Filmidest tooksin välja Eesti komöödiaklassika: "Siin me oleme". Teeb alati tuju heaks ja on mõnus nostalgia. Muidu vaatan väga erinevaid filme komöödiatest õudusfilmideni. Muusikast meeldivad pea kõik stiilid välja arvatud punk ja raskemuusika. Lemmiklauljad on näiteks Seal ja Phil Collins.

Katrin Tutti
Maakler
Elamispindade osakond
E-kiri: Katrin.Tutti@arcovara.ee

Monday, January 11, 2010

Intervjuu nädala tegija Argo Reiljan`iga

Kes sa oled? Kaua kogemust ja mida enne tegid?
Kinnisvarasektoris töötan alates juunist, enne seda saatsin oma päevi mööda Tallinna Linnavaraametis juristina. Pidasin seal vastu 1,5 aastat, enne kui aru sain, et ainult kontorilaud ja paberid ning kellast-kellani töö ei ole minu jaoks. Vähemal või suuremal määral olen müügiga seotud kõigi varasemate töökohtadega – kindlustusagent, müügiesindaja, võlanõuete haldaja, pubi juhataja Inglismaal. Osalise tööajana panustan inimeste õnnelikuks tegemisse – registreerin õnnepalees abielusid. Ka see töö on ju mingil määral müük.

Kas kinnisvara on endiselt põnev valdkond?
Kinnisvara pakub mulle suurt huvi ning näen selles perspektiivi. Raske aeg tuleb üle elada, usun helgesse tulevikku.

Kas su töö on su elustiil?
On selleks märkamatult saanud. Sageli on vaja vastata telefonile või näidata objekti ka nädalavahetusel.

Kui palju on mõistlik tingida?
Mõistlik on mõistlikult tingida. Kui näiteks 500 000 objekti eest pakutakse 100 000, on kohe selge, et tõsist huvi seal ei ole. Mõistlikku mänguruumi peaks aga ikkagi olema. Mida vähem klient pakub, seda odavamalt ta saab või ei saa üldse.

Eluline küsimus: Kas üüripakkumise vahendustasu peaks maksma omanik või üürnik?
Aus on, kui makstakse pooleks.

Milline on olnud sinu kõige põnevam situatsioon maakleritöös?
Iga situatsioon ja olukord on täiesti ainulaadne, nagu ka iga inimene, keda oma töös kohanud olen. Midagi sensatsioonilist veel juhtunud ei ole. Olen maletaja ning püüan alati ette näha kliendi järgmist käiku. Vahest see õnnestub.

Kas põhi on käes või juba möödas?
Arvan, et käes. Aeg on hakata tõusma.

Millega vabal ajal tegeled?
Sain just isaks ning mu pisikene pojakene on hetkel minu ajaviide.

Parim raamat, parim film ja parim muusika?
Loen reisikirju ja biograafiaid. Häid filme on palju, lemmikut ei ole. Filmivalik sõltub tujust – vahest armastusfilm, teinekord mõni dokumentaalfilm või triller. Õudusfilmid meeldivad ka. Muusikast on minu lemmikuks jazz ja klassika


Maakler
Elamispindade osakond
Argo Reiljan
e-kiri: Argo.Reiljan@arcovara.ee

Friday, January 8, 2010

Eesti kinnisvara ostu-müügistatistika


Kuude lõikes kinnisvara ostu-müügistatistika Eestis aastatel 2007-2009. Faili saate alla laadida siit

Kinnisvara ostu-müügistatistika kuude lõikes graafikul:

Detsembris tehti eelmise aasta rekordarv kinnisvara ostu-müügitehinguid


Detsembris oli kinnisvaraturul märgata taaskord elavnemist. Kogu Eestis tehti 2823 ostu-müügitehingut, vastavalt 2. jaanuari Maa-ameti andmetele. Detsembri tulemus lõi oktoobri rekordi, mil sõlmiti 2796 tehingut. Alates oktoobrist on ka tehingute arvud võrreldes varasema sama perioodiga kasvanud. Kui jaanuaris 2009 langes kinnisvara ostu-müügitehingute arv võrreldes 2008. aasta jaanuariga üle 40 protsendi, siis detsembris 2009 kasvas tehingute arv võrreldes aasta varasema ajaga juba üle 20 %. Siinkohal tuleb ka mainida, et 2008. aasta neljandasse kvartalisse langes tolle aasta suurim langus.

2009. aasta lõpus aitasid tehingute arvu suurenemisele kaasa mitmed asjaolud, kokkuvõtvalt mõned märksõnad: pankade eluasemelaenu tingimuste leevenemine, hinnalangus eelkõige aasta esimeses pooles ja hinnalanguse stabiliseerumise märkide ilmnemine aasta teises pooles, paremate kinnisvaraobjektide vähenemine.

Kõik, kes aasta alguse poole hakkasid mõtlema kodu soetamisele, jõudsid hinnalanguse lõppu oodates kõikide erinevate objektidega tutvuda ning sügisel või detsembris ostu-müügitehingu sooritada.

Arco Vara Kodukolde projektis müüdi detsembris koguni 12 uut korterit, mis aasta lõikes oli kindlasti parim ühe kuu tulemus. „Täna tunnevad kliendid huvi eelkõige uuemate korterite vastu, maksimaalselt kümne aasta vanustes korterelamutes,“ ütles Arco Vara maakler Kaie-Liina Blande. „Tänased kliendid on teadlikud turuhindadest ning oskavad hinnata erinevate objektide hinna ja kvaliteedi suhet,“ lisas maakler.

Uue aasta algus tuleb tõenäoliselt oodatult vaiksem kui aasta lõpp nagu alati kinnisvaraturul. Kuid ilmselt muutub kinnisvaraturg 2010. aastal veelgi stabiilsemaks – üldjoontes hinnad veel ei tõuse ning nii järsult ka enam ei lange, kui eelmise aasta jooksul. „Kindel on see, et kinnisvaraturg seisma ei jää, sest ikka soovitakse vahetada elukohta või elamispinda, näiteks väiksemalt suuremale või linnast maale või vastupidi,“ sõnas Blande

Lisainfo: www.arcovara.ee