Tallinna järelturu korterite hinnastatistika märts 2010

Tallinna järelturu korterite hinnastatistika märts 2010 linnaosade lõikes. Täpsete hinnamuutuste kohta saate lugeda siit

Kodukolde korterite emadepäeva pakkumine!

Kuna Kodukolde keskkond mere ja metspargi lähedusega on eriti sobiv peredele, otsustasime kuni emadepäevani Teile üllatuse teha - Sinu poolt valitud korteri hind on 50 000 krooni soodsam kuni emadepäevani.
Tule meile külla ja vali korter välja! Korteri hindade, plaanidega ning piltidega saate ka eelnevalt meie kodulehel, mille leiad SIIT:



www.kodukolde.ee

Kinnisvaraturu statistika märts 2010

Ostu-müügi tehingud märtsis 2010:



Kinnisvaraturu statistika märts 2010 leiad SIIT:

Kinnisvara vahendus: Põllulapi rentimise puhul huvitutakse eelkõige suurtest maatükkidest

Kommenteerib Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud vanemmaakler Maia Daljajev:

Põllumajanduse kasumlikkuse tingib mastaabiefekt, mida aga 100-200 m2 maalapi harimise puhul ei teki, seetõttu ei ole üle-eestiliselt nõudlust ega ka pakkumist nii väikse põllumaa rentimise vastu.

Väiksemates linnades ja piirkondades tehakse põllumaa rentimise koostööd talunike ja samas piirkonnas paiknevate põllumajandusühistute vahel. Omanikud vaatavad välja naabruses asuva tuntud suurtaluniku või ühistu ning pakuvad oma maad rendile võtmiseks. Omanikud tahavad üldiselt näha, et nende põllumaa eest kantakse hoolt ning kui rendileping lõpeb, saab ta maatüki samasugusena tagasi nagu enne rendiperioodi.

Linnainimesel ei ole tule finantsiliselt soodsam rentida 100 ruutmeetrist põllulappi köögiviljade kasvatamiseks kui käia turul või poes. Iga söögitegemise korra jaoks ei ole kindlasti otstarbekas maalapile sõita. Samas kui põllumaaga koos üüritakse suvila, kus saaks puhata ja ööbida, oleks kasutegur linnainimesele suurem. Tavaliselt ei ole ka linnas korteris elaval inimesel kusagil köögivilja üle talve hoiustada, sest panipaigad ja keldrid on reeglina soojad või sõltuvad välistemperatuurist ja sel juhul võivad köögiviljad ära külmuda.

Näited elust enesest ulatuvad taasiseseisvuse algusaegadele, kus paljud linnainimesed kasvatasid endale ise köögivilja ja nö lihaloomi. Samas olid need ikkagi inimesed, kelle vanemad või sugulased elasid maal ja kellega jagati põllulappe ning karja- ja heinamaid. Üks selline näide on meie enda töötaja kogemusest, kes kasvatas maal vanemate juures siga ning lootis süüa odavat ja head liha ning vanematele tegevust saada, oli tulusid-kulusid kokku lüües väga ehmatanud, kui kalliks temale see liha maksma läks. Distants elukoha ning maakoha vahel oli 220 kilomeetrit ning lisaks tuli ka kogu sööt osta loomale.

Suurema põllumaa tüki rentimise vastu tuntakse huvi igas maakonnas, huvilised on nii põllumajandusühistud kui ka talunikud.

Eesti kinnisvaraturg I kvartalis

Kommenteerib Eesti vahendusbüroode juht Mart Saa:

Millistes segmentides toimusid kinnisvaraturul I kvartalis suurimad muutused hinnas ja nõudluses?
Segmentide lõikes olulisi muutuseid on raske esile tuua, kuna enamik segmente on suhteliselt stabiilsed. Statistika kohaselt tehakse 2010 I kvartalis Eestis ligi 8-10% enam ostu-müügitehinguid, kui 2009 aasta I kvartalis. Samal ajal tehakse I kvartalis ligi 30% vähem tehinguid kui 2009 aasta IV kvartalis. Keskmine ostu-müügitehingu hind on Eestis 2010 aasta I kvartalis ca 614 tuh krooni, samal ajal oli see 2009 aasta IV kvartalis 633 tuh krooni, ehk siis keskmine hind on kvartaliga muutunud vaid ca -3%.

Milliseid uusi olulisi arendusi alustati turul I kvartalis?
Arco Vara ja Merko alustasid Kodukolde projekti järgmist etappi, mis toob turule 96 korterit ja 4 uut kortermaja Stroomi ranna lähedal. Merko ehitab Tallinnas Pärnu maanteel uut korterelamut. Tartus plaanitakse mõnda uut arendust.

Kuidas vastas I kvartal teie ettevõtte ootustele?
Raske küsimus, kuna ootused on alati kõrged. Turg on siiski kohanemise faasis ning kevadist kinnisvaraturu ärkamist I kvartal veel endaga kaasa ei toonud.

Mis toimub teie prognooside kohaselt kinnisvaraturul 2010. aasta II kvartalis?
Minu usun, et tehingute arv kordub eelmise aasta tasemel või ehk veidi kõrgemal tasemel, hinnatasemetes olulisi muutuseid ei prognoosi.

Millises kinnisvarasektoris on järgmises kvartalis õige aeg tehinguid teha ja miks?
Õige aeg on kodu soetada, kel selleks on vajadus ning võimalus :) Kodu ostu ju ei tehta vaheltkasu saamise eesmärgil ja seepärast ei ole turuolukord vast alati kõige määravam. Kindlasti aga on hetkel viimase 5-6 aasta soodsamad võimalused enda elamispinda uuendada või suurendada. Pangalaenu võtmiseks on euribor hetkel väga soodsalt madalal tasemel.

Saaremaa hoonestamata maa turuülevaade

Kommenteerib Arco Vara Kinnsivarabüroo AS Kuresaare maakler Marju Lõbus.

Väide, et Saaremaal on praeguseks 2007-2008 a võrdluses laias laastus kinnisvarahinnad 50% langenud, pole päris õige. Kui vaadata statistikat, siis tundub, nagu oleks hinnalangus kohati veelgi suurem, kuid paraku on kuiv statistika tegelikkust kõige enam moonutav nähtus. Statistika on puhas matemaatika, kinnisvaraturg on aga palju loomingulisem ja nüanssiderikkam. Kinnisvaraturu statistikale peab alati olema lisatud selle analüüs. Toon näiteks väikese ülevaate hoonestamata maade hinnadünaamikast.
Hoonestamata maade ostu-müügitehingute mahtude muutus Saare maakonnas ei ole olnud nii drastiline kui kogu riigi kontekstis. Nii langes Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute koguarv 2008. aastal võrreldes aastataguse seisuga vaid 14%, kuid 2009. aastal võrreldes 2008 aastaga tehingute arv hoopiski suurenes 48%. Samas ei saa sellesse statistikasse suhtuda mööndusteta, kuna paljud eelmisel aastal toimunud hoonestamata maade tehingud on tehtud seotud osapoolte vahel, samuti on hulk objekte olnud käibes korduvalt. Võrreldes aastataguse seisuga langes 2008 aastal ostu-müügitehingute koguväärtus 49%. 2009 aastal see näitaja küll 12% tõusis ja seda just haritava maaga teostatud tehingute arvelt, mille ostu-müügitehingute keskmine tehinguväärtus võrrelduna 2008 aastaga 2009 aastal tõusis 59%. Sellest ei saa siiski järeldada, et haritava maa hind ka tegelikult nii palju tõusnud oleks. Statistikale avaldavad olulist mõju üksikud tehingud, mille ostu-müügi hinnas on alust kahelda. Maa-ameti tehinguregistri andmetel müüdi 2009 aasta oktoobris üks 3,2 ha suurune kinnistu (haritavat maad 2,7 ja muu maad 0,5 ha) 2,3 miljoni krooniga. Tegemist on suure põllumassiivi keskel asuva ilma lisandväärtuseta maaüksusega, mille nii suur tehinguväärtus ei saa olla põhjendatud ja tõene. Sama lugu on ka 2009 aasta märtsikuus ühe ja sama põllumassiivi koosseisu kuuluvate 4 kinnistuga (suurused vahemikus 4,46-7,88 ha) teostatud tehingutega, millede müügihind vahemikus ca 500 000- 900 000 kr ei peegelda kindlasti nimetatud kinnistute väärtust õiglaselt. Jättes välja need eelnimetatud 5 tehingut, saame Saare maakonnas 2009.a haritava maa keskmiseks tehinguväärtuseks 22 516 krooni, mis on ca 73% madalam kui 2008. aastal. Võta nüüd kinni, kas haritava maa hind siis tõusis 59% või hoopis langes 73%!
Samas ei saa ka sellesse tulemusse suhtuda mööndusteta, kuna eeldatavalt toimus ka 2008 aastal turuväärtust eiravaid tehinguid.

Vaadates Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute pinnaühiku hindade dünaamikat, võib keskmiste pinnaühiku maksumuste osas täheldada langustrendi. Võrreldes 2008 aastaga langes 2009 aastal kõige rohkem just hoonestamata elamumaa keskmine pinnaühiku hind (84%). Samas ei kajasta see näitaja olukorda siiski adekvaatselt, kuna Maa-ameti tehinguregistri andmetel toimus 2009 aastal eeldatavalt seotud osapoolte vahel arvukalt elamumaade tehinguid ebamõistlikult madalate hindadega. Elamumaade hinda mõjutab eelkõige asukoht ja teede seisukord ning tehnovõrkude olemasolu või nendega liitumise võimalused/tingimused.

Võrreldes eelmise perioodiga on langus maatulundusmaa keskmise pinnaühiku hinna osas olnud 2008 aastal 42%; samas ei saa siinkohal jätta tähelepanuta, et 2007 aastal on toimunud üks 30 milj kroonine tehing hoonestamata maatulundusmaaga, mille mõju keskmise pinnaühiku maksumuse kujunemisele on väga suur. 2008 ja 2009 aastate võrdluses on hoonestamata maatulundusmaade pinnaühiku hind Saare maakonnas langenud 49%. Siinkohal tuleks siiski märkida, et põllumaade osas hinnalangus eelnevate perioodidega võrreldes kaugeltki nii suur ei ole, kuna nõudlus põllumaade osas on jätkuvalt suur. Sõltuvalt mulla viljakusest, põllumassiivi suurusest ja kompaktsusest, juurdepääsu võimalustest ja maa seisundist (üles haritud või mitte), jäävad põllumaa hinnad vahemikku 7000-15000 kr/ ha.


Marju Lõbus
Maakler
Arco Vara Kinnsivarabroo AS / Kuressaare
Marju.Lobus@arcovara.ee

Kinnisvara ostu-müügi statistika: Tallinna korteriturg veebruarikuus

Veebruaris Tallinna korteriturul Lasnamäe järelturu korterite hinnad kerkisid veidi vähem kui 10 protsenti. Teistes piirkondades andsid hinnad veidi järgi. Täpsemalt lugege palun SIIT