Maailma väikseim korter müügis.

Roomas on müügile pandud maailma väikseim korter, mille pindala on 5 ruutmeetrit ja hind 50 000 eurot. Ruutmeetri hind seega 10 000. Kõrge hind on tingitud korteri asukohast, Rooma enimhinnatud linnaosa Piazza di Saint`Ignazio keskusest.
Korterisse mahub üheinimese voodi, milleni jõudmiseks tuleb kasutada redelit, sest säng asub vannitoa katusel.
Kinnisvarahinnad pole masust hoolimata Roomas oluliselt langenud.

Hinnatud ja tuntud kinnisvarabüroo maakler tagab kinnisvaratehingu turvalisuse

Kinnisvara ostu-müügitehingutega puutub inimene elu jooksul kokku üldjuhul üks kuni paar korda, kuid samas on tegemist keerukate ning aega ja teadmisi nõudvate toimingutega, mille puhul tasub kindlasti oma ala spetsialistide ehk maaklerite ning kinnisvara hindajate abi paluda. Samas ei tohi unustada, et nii tähtsate toimingute puhul tuleb valida partneriks usaldusväärne spetsialist.

Seoses vahepealsete nn buumi aastatega tekkis turule rida uusi maaklereid, kellest tänasel päeval on kujunenud petturid, kes üürivahenduse puhul kasseerivad klientidelt ettemaksu, kuid kaovad koos rahaga nelja tuule poole ja kontaktandmed enam ei vasta või maaklerlepingu katkestamise puhul nõuavad klientidelt suuri leppetrahve.

Kahjuks ei ole sellised lood tänapäeval harv nähtus ja sarnaste probleemidega on mitmed kliendid ka Järvamaal hädas ning pöördunud nii Arco Vara kui ka Uus Maa poole abi saamiseks.
Seetõttu toome välja olulisi punkte, mida tuleb kindlasti jälgida maakleri valimisel ja lepingu sõlmimisel.

Maakler peab olema oma ala ekspert
Maakleri valimisel on oluline, et maakler oleks kursis kinnisvaraturul toimuvaga, hindade ja turutrendidega. See tagab kliendile adekvaatse konsultatsiooni müügiperioodist ja -hinnast.
Maakler peab ka üle kontrollima, kas antud objekti saab üldse müüa. Näiteks, kui objektiks on ehitis Ehitusseaduse mõistes, kuid see on Kinnistusraamatusse kandmata, on tegemist vallasasjaga, mida ei ole võimalik müüa.

Ärge sõlmige lepingut ilma sellega tutvumata
Kliendil tuleb leping tuleb alati korralikult läbi lugeda, vajadusel konsulteerida enne allkirjastamist ja küsida spetsialistidelt nõu. Eriti tähelepanelikult tuleb lepingut lugeda, kui sõlmitakse leping tundmatu bürooga. Tuntud büroodele on ettevõtte usaldusväärne maine oluline ning nende lepingutesse ei ole nö konkse sisse kirjutatud.
Näiteks on Türil ühel kinnisvarafirmal lepingus kirjas leppetrahv, mis on vahendustasu suurusjärgus ja mida tuleb maksta, kui klient rikub lepingutingimusi või soovib lepingut katkestada.
Lepingus on mõlemal osapoolel nii kohustused kui ka õigused ning need on selgelt välja toodud.

Kui siiski klient on sõlminud lepingu objektile, mida ei ole võimalik müüa või milles nõutakse põhjendamatult suuri leppetrahve, tasub lepingu katkestamisel uurida kõigepealt tuntud büroo kinnisvaraspetsialistidelt ja –juristidelt, millised on kliendi õigused, kui temalt küsitakse suurt leppetrahvi. Võib juhtuda, et leping on tühine ja klient ei pea suuri leppetrahve üldse maksmagi või maakler on jätnud vastavalt Võlaõigusseadusele oma hoolsuskohustuse täitmata. Hoolsuskohustus tähendab kindlasti ka seda, et esimese asjana kontrollib maakler vahendatava objekti andmeid. Kui maakler ei tunnista hoolsuskohustuse täitmata jätmist ning nõuab endiselt leppetrahvi tasumist, tuleb kliendil pöörduda kohtu poole.

Tuntud kinnisvarafirmade garantii
Suuremate ja tuntud kinnisvarafirmade ridades töötavad alati nii maaklerid kui kinnisvarahindajad ning firma oskusteave on kogunenud aastate ja aastakümnetega. Suurte kinnisvarafirmade eelised:
• Kontrollitud teadmised
• Aastakümnete pikkune töökogemus ja usaldusväärsus
• Ülevaade kinnisvaraturul toimuvast, hindadest ja turutrendidest, selle tagab nii hindamisteenuse kui ka vahendusteenuse olemasolu.
• Seadusandluse tundmine
• Koostöö teiste kinnisvaratehingutes oluliste partneritega, näiteks krediidiasutustega
• Põhjalik ostja, müüja, üürilevõtja ja -andja kontroll, et vältida petturi ohvriks langemist
• Tugiteenuste struktuur nii juriidilisteks konsultatsioonideks kui ka turundus- ja reklaamiga seotud küsimuste lahendamiseks ning nõu andmiseks.

Lea Kerma
Hindaja-maakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo

Ostjat huvitab korteriühistult saadav info tulevase kodu kohta

Korteriühistul on seadusest tulenevalt ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise roll. Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vara tekib korteriühistule liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
Korteriühistu majandamiskulu
Kui korteriühistu ostab teenust ja edastab seda elamu korteritesse, on tegemist ühistu majandamiskuluga, mille ühistu jagab eeldatavasti korterite mõõturite näitude alusel ühistu liikmete vahel laiali. Majandamiskulud ongi Korteriühistuseaduse kohaselt korteriühistu poolt tehtavad vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Ostu-müügitehingute puhul ostjat huvitav info
Kõikidel korteriühistu liikmetel on kohustused oma korteriühistu ees. Kui müüja korteriühistu liikmena asub oma korterit müüma, võib ta olla elanud juba aastaid elamus, kuid korteriühistu tegemistest ei ole olnud huvitatud. Korteriühistu liikmete üldkoosolekutel ei ole osaletud ning ei teata, millised kohustused on Korteriühistul ning milliseid parendustöid on plaanis tulevikus teha. Enamasti seostubki elanikele korteriühistu tegevus igakuiste arvetega. Ostja aga tahab kogu infot teada saada, mida on majas tehtud, milliseid süsteeme renoveeritud või parendatud, millised on korteriühistu tulevikuplaanid. Ostjat huvitab see eelkõige tulevase eluaseme kvaliteedi ning enda kohustuste planeerimise tõttu. Nii nagu ostjad jälgivad väga täpselt igakuised kütte- ja elektriarveid, huvituvad nad ka igakuistest kuludest korteriühistule, mille hulka kuuluvad tasud remondi- või reservfondi, ühistu laenusumma, halduskulud jne.
Kõige parema info korteriühistu tehtud parendustööde ning plaanitavate tööde ja kohustuste kohta, saab korteriühistu juhatuselt, kelle kontaktandmed on enamasti ka avalikud ja kättesaadavad elamute stendidelt. Ka korteriühistud ise on huvitatud, et uus elanik majas teaks ja täidaks kodukordasid ning on huvitatud, info jagamisest ise või vahendaja kaudu. Reeglina uurivad ka maaklerid korterit müüki võttes korteriühistult ostjat huvitavad nüansid välja.
Tavapäraselt puudutavad ostja esimesed küsimused müüja maksekäitumist. Juhul kui ostjal on võlgnevus korteriühistu ees, siis kirjutatakse võlgnevuse tasumise kord notariaalsesse ostu-müügilepingusse sisse.

Ühisruumide kasutamine
Lisaks tulevaste kohustuste summadele huvitab ostjat ka ühisruumide ning parkimiskohtade kasutamise kord. Näiteks, kui parkimiskohtade arv hoovis on piiratud ning ostetud omanike poolt, huvitab tulevast elanikku ligipääs oma varale, kuidas temal on õigus parkimiskohta kasutada ning kuidas pääseb piiratud territooriumile.
Samuti huvitab uut elanikku ühiskasutatavate ruumide kasutamine. Näiteks keldri puhul huvitab ostjat, mismoodi on tagatud keldri turvalisus, millist kaupa võib ja millist ei või keldris hoida, juhul kui korteriühistu on kehtestanud korra riknevate kaupade hoidmise kohta ühiskasutatavates ruumides.

Lähtuvalt korteriühistu rollist elamu arendamisel ja majandamisel on korteriühistu juhatuse kontakt ja neilt saadav info ostjale väga olulise tähtsusega. Juhatuselt saadud info põhjal saab ostja hinnata oma tulevase eluaseme kvaliteeti ning kaasnevaid kulusid.

Maia Daljajev
Atesteeritud vanemmaakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo

Kolde elamuprojekti ehitustööd kulgevad plaanipäraselt

Kolde elamurajooni viimase etapi ehitusest räägib Arco Investeeringute AS Projektijuht Uko Paasik.

Uue etapi ehitus käib, kas kõik on läinud siiani plaanitult?
Helme 14 kortermajade ehitus on kulgenud graafikujärgselt. Käimas on I korruse montaažitööd.

Uute korterite planeeringud on erinevad eelnevate majade projektidest, millised on peamised erinevused?
Erinevusi on väga palju, sest uutel majadel on uus arhitekt (Arhitektuuribüroo JVR). Oleme koostöös arhitektiga arvestanud palju just klientide tagasiside põhjal saadud ettepanekuid ja soovitusi. Uutes majades on võrreldes valmis majadega rohkem tähelepanu pööratud 3-toaliste ja 4-toalistele korteritele, nende erinevatele suurustele ja variantidele, kuid erinevalt eelmistest majadest on olemas ka klientide poolt küsitud 1-toaliseid kortereid

Kas peale projekti on ka veel erinevusi eelnevate majadega?
Uued majad on kardinaalselt erinevad juba valminud majadest. Kuna arhitekt on teine, on ka käekiri ja lahendused erinevad. Üks arendaja tingimustest oli see, et valmivad majad peaksid oma koloriidilt ja väljanägemiselt sobituma olemasolevasse elamurajooni. Muus osas ei ole uued korterelamud mingil moel kehvemad juba valminud majadest.

Uute majade vastu on olnud suur müügihuvi, millest see tuleneb, kas uusi kortereid turul vähe või on põhjus muus?
Uute majade vastu on huvi tõesti suur olnud. Enne müügiga alustamist kogunes palju inimesi huviliste nimekirja, kes soovisid antud projektiga tutvuda/osta. Tänases kinnisvaraturusituatsiooni on kindlasti erinevatel põhjustel arendatavaid objekte vähemaks jäänud, kuid samas ei ole kuhugi kadunud inimesed, kes otsivad omale uut kodu. Soovitakse kas suuremat/väiksemat korterit või siis otsitakse oma esimest omaette elamispinda, mis oleks linnale lähedal ja meie saame seda kõike pakkuda, lisaks veel kaunis parkmets majade kõrval ja kauni Stroomi ranna vahetu lähedus.

Kas inimene, kes ostab korteri, saab ka tulevikus siseviimistluse osas kaasa rääkida?
Oleme ikka arvanud, et endale kodu soetades on inimestele väga tähtis siseviimistluses kaasa rääkida. Oleme seda võimalust pakkunud kõikides oma senistest projektides ja kindlasti pakume seda ka edaspidi. Samas on antud teemal kaasarääkimine ajaliselt veidi piiratud, kuna ühel hetkel peame siiski kõik korterid ikka parimal viisil standardlahendusena välja ehitama.

Millal majad valmivad?
Esimesed kaks maja Helme 14/1 ja Helme 14/2 valmivad vastavalt 31.07.11 ja 31.05.11

Kust leiame kõige parema müügiinfo Kodukolde kohta?
Parim info Kodukolde kohta on www.kodukolde.ee ja kindlasti annavad Arco Vara Kinnisvarabüroo maaklerid Kaie-Liina Blande ja Katrin Tutti Teile sobivat ja suurepärast nõu.


Uko Paasik e-kiri: Uko.Paasik@arcovara.ee

Blogis Angela Kurvits, e-kiri: Angela.Kurvits@arcovara.ee

Maa-amet tellib Arco Vara Kinnisvarabüroolt 120 eksperthinnangut

Maa-ameti poolt läbi viidud riigihanke tulemusel sõlmisid Maa-amet ja AS Arco Vara Kinnisvarabüroo töövõtulepingu, mille kohaselt Maa-amet tellib üle Eesti Arco Vara Kinnisvarabüroolt eeldatavalt 120 eksperthinnangut, mida kasutatakse looduskaitseseaduse alusel riigi poolt omandatavate kinnisasjade väärtuse ja riigivaraseaduse alusel võõrandatavate kinnisasjade väärtuse määramiseks. Valdavalt asuvad hinnatavad maaüksused Läänemaal- ja Saaremaal, aga ka mujal Eestimaal. Leping kehtib järgmise aasta detsembrikuuni või kuni lepingu mahu täituvuseni. Lepingu väärtus on 200 000 krooni, millele lisandub käibemaks.

Tõnu Luts
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Hindamisosakonna juhataja
e-kiri: tonu.luts@arcovara.ee

Arco Vara ühines ausa hinnastamise leppega „Euro hinda ei tõsta“

Arco Vara kontsern liitus ausa hinnastamise leppega, kohustudes euro kasutuselevõtmise käigus mitte tõstma põhjendamatult teenuste ja kinnisvara hindasid.
„Hindame kõrgelt erinevate organisatsioonide pingutusi lükkamaks ümber väga levinud hinnatõusu müüti, mis on seotud euro kasutusele võtmisega. Arco Vara ei tõsta eurole üleminekul hindasid ja seetõttu liitusime ka antud leppega,“ sõnas Arco Vara AS juhatuse liige Lembit Tampere.

„Euro hinda ei tõsta“ leppe eestvedajaks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Pangaliit oli koos paljude teiste erialaorganisatsioonide ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga kaasatud leppe koostamisse. „Euro hinda ei tõsta“ märgi õiglast kasutamist jälgib koos tarbijatega ka Tarbijakaitseamet.

„Euro hinda ei tõsta“ ehk ausa hinnastamise leppe eesmärgiks on ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus. Lepinguga liitumine on vabatahtlik ning leppega liitudes annab ettevõtja lubaduse, et seoses eurole üleminekuga järgitakse head tava ja ei tõsteta põhjendamatult hindu.

Kinnisvara ostu-müügistatistika: Tallinna korteriturg

Täpsemalt saate müügihindade muutustest lugeda SIIT