Ostjat huvitab korteriühistult saadav info tulevase kodu kohta

Korteriühistul on seadusest tulenevalt ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise roll. Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vara tekib korteriühistule liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
Korteriühistu majandamiskulu
Kui korteriühistu ostab teenust ja edastab seda elamu korteritesse, on tegemist ühistu majandamiskuluga, mille ühistu jagab eeldatavasti korterite mõõturite näitude alusel ühistu liikmete vahel laiali. Majandamiskulud ongi Korteriühistuseaduse kohaselt korteriühistu poolt tehtavad vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Ostu-müügitehingute puhul ostjat huvitav info
Kõikidel korteriühistu liikmetel on kohustused oma korteriühistu ees. Kui müüja korteriühistu liikmena asub oma korterit müüma, võib ta olla elanud juba aastaid elamus, kuid korteriühistu tegemistest ei ole olnud huvitatud. Korteriühistu liikmete üldkoosolekutel ei ole osaletud ning ei teata, millised kohustused on Korteriühistul ning milliseid parendustöid on plaanis tulevikus teha. Enamasti seostubki elanikele korteriühistu tegevus igakuiste arvetega. Ostja aga tahab kogu infot teada saada, mida on majas tehtud, milliseid süsteeme renoveeritud või parendatud, millised on korteriühistu tulevikuplaanid. Ostjat huvitab see eelkõige tulevase eluaseme kvaliteedi ning enda kohustuste planeerimise tõttu. Nii nagu ostjad jälgivad väga täpselt igakuised kütte- ja elektriarveid, huvituvad nad ka igakuistest kuludest korteriühistule, mille hulka kuuluvad tasud remondi- või reservfondi, ühistu laenusumma, halduskulud jne.
Kõige parema info korteriühistu tehtud parendustööde ning plaanitavate tööde ja kohustuste kohta, saab korteriühistu juhatuselt, kelle kontaktandmed on enamasti ka avalikud ja kättesaadavad elamute stendidelt. Ka korteriühistud ise on huvitatud, et uus elanik majas teaks ja täidaks kodukordasid ning on huvitatud, info jagamisest ise või vahendaja kaudu. Reeglina uurivad ka maaklerid korterit müüki võttes korteriühistult ostjat huvitavad nüansid välja.
Tavapäraselt puudutavad ostja esimesed küsimused müüja maksekäitumist. Juhul kui ostjal on võlgnevus korteriühistu ees, siis kirjutatakse võlgnevuse tasumise kord notariaalsesse ostu-müügilepingusse sisse.

Ühisruumide kasutamine
Lisaks tulevaste kohustuste summadele huvitab ostjat ka ühisruumide ning parkimiskohtade kasutamise kord. Näiteks, kui parkimiskohtade arv hoovis on piiratud ning ostetud omanike poolt, huvitab tulevast elanikku ligipääs oma varale, kuidas temal on õigus parkimiskohta kasutada ning kuidas pääseb piiratud territooriumile.
Samuti huvitab uut elanikku ühiskasutatavate ruumide kasutamine. Näiteks keldri puhul huvitab ostjat, mismoodi on tagatud keldri turvalisus, millist kaupa võib ja millist ei või keldris hoida, juhul kui korteriühistu on kehtestanud korra riknevate kaupade hoidmise kohta ühiskasutatavates ruumides.

Lähtuvalt korteriühistu rollist elamu arendamisel ja majandamisel on korteriühistu juhatuse kontakt ja neilt saadav info ostjale väga olulise tähtsusega. Juhatuselt saadud info põhjal saab ostja hinnata oma tulevase eluaseme kvaliteeti ning kaasnevaid kulusid.

Maia Daljajev
Atesteeritud vanemmaakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo

Kolde elamuprojekti ehitustööd kulgevad plaanipäraselt

Kolde elamurajooni viimase etapi ehitusest räägib Arco Investeeringute AS Projektijuht Uko Paasik.

Uue etapi ehitus käib, kas kõik on läinud siiani plaanitult?
Helme 14 kortermajade ehitus on kulgenud graafikujärgselt. Käimas on I korruse montaažitööd.

Uute korterite planeeringud on erinevad eelnevate majade projektidest, millised on peamised erinevused?
Erinevusi on väga palju, sest uutel majadel on uus arhitekt (Arhitektuuribüroo JVR). Oleme koostöös arhitektiga arvestanud palju just klientide tagasiside põhjal saadud ettepanekuid ja soovitusi. Uutes majades on võrreldes valmis majadega rohkem tähelepanu pööratud 3-toaliste ja 4-toalistele korteritele, nende erinevatele suurustele ja variantidele, kuid erinevalt eelmistest majadest on olemas ka klientide poolt küsitud 1-toaliseid kortereid

Kas peale projekti on ka veel erinevusi eelnevate majadega?
Uued majad on kardinaalselt erinevad juba valminud majadest. Kuna arhitekt on teine, on ka käekiri ja lahendused erinevad. Üks arendaja tingimustest oli see, et valmivad majad peaksid oma koloriidilt ja väljanägemiselt sobituma olemasolevasse elamurajooni. Muus osas ei ole uued korterelamud mingil moel kehvemad juba valminud majadest.

Uute majade vastu on olnud suur müügihuvi, millest see tuleneb, kas uusi kortereid turul vähe või on põhjus muus?
Uute majade vastu on huvi tõesti suur olnud. Enne müügiga alustamist kogunes palju inimesi huviliste nimekirja, kes soovisid antud projektiga tutvuda/osta. Tänases kinnisvaraturusituatsiooni on kindlasti erinevatel põhjustel arendatavaid objekte vähemaks jäänud, kuid samas ei ole kuhugi kadunud inimesed, kes otsivad omale uut kodu. Soovitakse kas suuremat/väiksemat korterit või siis otsitakse oma esimest omaette elamispinda, mis oleks linnale lähedal ja meie saame seda kõike pakkuda, lisaks veel kaunis parkmets majade kõrval ja kauni Stroomi ranna vahetu lähedus.

Kas inimene, kes ostab korteri, saab ka tulevikus siseviimistluse osas kaasa rääkida?
Oleme ikka arvanud, et endale kodu soetades on inimestele väga tähtis siseviimistluses kaasa rääkida. Oleme seda võimalust pakkunud kõikides oma senistest projektides ja kindlasti pakume seda ka edaspidi. Samas on antud teemal kaasarääkimine ajaliselt veidi piiratud, kuna ühel hetkel peame siiski kõik korterid ikka parimal viisil standardlahendusena välja ehitama.

Millal majad valmivad?
Esimesed kaks maja Helme 14/1 ja Helme 14/2 valmivad vastavalt 31.07.11 ja 31.05.11

Kust leiame kõige parema müügiinfo Kodukolde kohta?
Parim info Kodukolde kohta on www.kodukolde.ee ja kindlasti annavad Arco Vara Kinnisvarabüroo maaklerid Kaie-Liina Blande ja Katrin Tutti Teile sobivat ja suurepärast nõu.


Uko Paasik e-kiri: Uko.Paasik@arcovara.ee

Blogis Angela Kurvits, e-kiri: Angela.Kurvits@arcovara.ee

Maa-amet tellib Arco Vara Kinnisvarabüroolt 120 eksperthinnangut

Maa-ameti poolt läbi viidud riigihanke tulemusel sõlmisid Maa-amet ja AS Arco Vara Kinnisvarabüroo töövõtulepingu, mille kohaselt Maa-amet tellib üle Eesti Arco Vara Kinnisvarabüroolt eeldatavalt 120 eksperthinnangut, mida kasutatakse looduskaitseseaduse alusel riigi poolt omandatavate kinnisasjade väärtuse ja riigivaraseaduse alusel võõrandatavate kinnisasjade väärtuse määramiseks. Valdavalt asuvad hinnatavad maaüksused Läänemaal- ja Saaremaal, aga ka mujal Eestimaal. Leping kehtib järgmise aasta detsembrikuuni või kuni lepingu mahu täituvuseni. Lepingu väärtus on 200 000 krooni, millele lisandub käibemaks.

Tõnu Luts
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Hindamisosakonna juhataja
e-kiri: tonu.luts@arcovara.ee

Arco Vara ühines ausa hinnastamise leppega „Euro hinda ei tõsta“

Arco Vara kontsern liitus ausa hinnastamise leppega, kohustudes euro kasutuselevõtmise käigus mitte tõstma põhjendamatult teenuste ja kinnisvara hindasid.
„Hindame kõrgelt erinevate organisatsioonide pingutusi lükkamaks ümber väga levinud hinnatõusu müüti, mis on seotud euro kasutusele võtmisega. Arco Vara ei tõsta eurole üleminekul hindasid ja seetõttu liitusime ka antud leppega,“ sõnas Arco Vara AS juhatuse liige Lembit Tampere.

„Euro hinda ei tõsta“ leppe eestvedajaks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Pangaliit oli koos paljude teiste erialaorganisatsioonide ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga kaasatud leppe koostamisse. „Euro hinda ei tõsta“ märgi õiglast kasutamist jälgib koos tarbijatega ka Tarbijakaitseamet.

„Euro hinda ei tõsta“ ehk ausa hinnastamise leppe eesmärgiks on ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus. Lepinguga liitumine on vabatahtlik ning leppega liitudes annab ettevõtja lubaduse, et seoses eurole üleminekuga järgitakse head tava ja ei tõsteta põhjendamatult hindu.

Kinnisvara ostu-müügistatistika: Tallinna korteriturg

Täpsemalt saate müügihindade muutustest lugeda SIIT

Kas osta või üürida omale eluase?

Seekord küsisime arvamust Facebooki vahendusel oma klientidelt, sõpradelt ja fännidelt, kas täna pigem üürida korter või osta oma isiklik eluase. Sisukaid põhjendusi oli palju, kuid kokkuvõttes tundub, et täna siiski pigem soovitakse osta kinnisvara kui üürida. Mõned sisukad vastused lisame ka meie blogi lugejale lugemiseks.

Piret:
Täna eelistaks ikka osta oma eluase, sest see raha, mis kulub üüritud elamise maksmiseks, võiks samahästi kuluda oma eluaseme ostuks või igakuise laenu tasumiseks, mille eest oma kodu ostetakse. Üüritud korteris ei tea kunagi, millal omanik pinda vabaks tahab, seega peab pidevas valmisolekus elama. Aga kui kohe oleks elamist vaja, siis ikka üüriks, sest ostmine toimub pikemas perspektiivis, kus on enne vaja eeltööd teha, et kuhu see kodu soetada jne.

Heiki:
Juhul kui nt omal on maal maja aga siiski vaja linnas tööl olla ja korteriüür on odavam kui igapäevaneedasi-tagasi sõit siis kindlasti üüriksin. Kuna see on tunduvalt odavam. Pealegi ei saa ju kunagi kindel olla kas jõuad selle 30-50 aastat seda korterit maksta. Muuduvad intressid ju ka pidevalt.

Maris:
Kindlasti tahaks osta enda eluaseme. Selleks vaja raha. Kui on enda kodu, ei pea muretsema sellepärast, et üürikorter vabastades terve ja korras oleks. Üürikorteriga on see jama, kui on tähtajaline leping ja korter veel omnakorda müügis, peab olema valmis välja kolima, kui korterile leidub ostja. Oma kodus saad vabamalt tunda ja ei pea muretsema, kaua sa selle koha peal püsida saad. Üüri ei pea ka ju maksma. Oma kodu ostes peaks väga hoolikalt valima, kuhu ma selle ostan, et hiljem ei peaks maha müüma ning jälle kolima. Kindlasti oma eluase.

Liis:
Oma vanuse tõttu eelistan hetkel üürida(kuigi otseselt ei üüri, elan ema korteris). Leian, et nii noorena ei taha endale laenukoormat võtta, sest ei tea veel, mis tulevik toob. Täiesti võimalik on välismaale tööleminek. Mul üürimisega probleeme ei tuleks- olen rahumeelne naaber ja ei läbusta korterit ära, nagu muidu mõned üliõpilased kipuvad tegema. Üürile andjaga saab alati ju kirjaliku lepingu tegema, nii et ei tekiks ootamatut kodutust.

Ulvi:
Kuna küsimus ol püstitatud "kas sa eelistaks TÄNA pigem üürida elamispinda või osta", siis vastaksin, et täna eelistan elamispinda üürida. Jah, kui mul oleks võtta need mõned miljonid tagataskust, siis kindlasti ostaksin, kuid kuna tagatasku tühi, siis pooldan üürimist. Olukord riigis ei ole stabiilne. 30 aastast laenukoormat kindlasti ei taha. Ei tea ju mis homne päev toob. Nagu paljud ütlevad, et üürides maksan nö tühja raha. Jah, võibolla maksangi, vähemasti on mul võimalus makseraskuste korral üürileping ilma suurema bürokraatiata peatada. Laenulepingu puhul ei ole see aga nii lihtne.

Siiri:
Kindlasti oma kodu! Oma on oma, seal on oma tuba ja oma luba. Saab teha seda mida hing ihkab ja lüüa nael seina just seal, kus tunned vajadust seda teha. Üüripind võiks olla vaid sel juhu,l kui teist varianti pole.
Olen isegi korterit üürinud. Alati pead arvestama igasuguseid teemasid, et mis omanikule meeldib ja mis mitte. Lisaks sellele tuleb maksta omanikule üüri, mis ehk teeks sama summa välja kui igakuiselt maksta laenu. Kommunaale tuleb maksta ju nagunii, sõltumata kas oled üürnik või omanik. Samas. Üüripinna eelis on see, et kui maja katus lekib või muru on pikk, siis on see omaniku rida need asjad korda ajada. Aga selle kõige eest kasseeritakse ju ikka üürnikult kulude katteks vastav summa. Hetkel on meil päris oma korter. Tõsi küll, endal poleks selle ostuks raha jagunud ja oma kodu oli vaid unistus. Saime korteri abikaasa isalt päranduseks ja oleme väga rahul. Loomulikult tuleb oma vara kaitsta ja selle eest heaperemehelikult ka hoolt kanda, seetõttu kindlustasime oma korteri ka ära.
Mina olen igal juhul selle poolt, et oleks päris oma, ei midagi üüritut, sest siis saab arendada ja kaunistada jms. Parim variant oleks siiski eramu, oma väikese hoovi ja panipaikadega(meil on euro-korter, aastal 2006 ehitatud ja selle tugev miinus on, et pole isegi tööriistade jaoks panipaika.Tuleb olla osav ja paigutada asjad garderoobi, diivani alla ja kuhu iganes võimalik. Isegi voodi on muretsetud selline, mille alla on raamatud "peidetud") Eramu miinusteks on ka küll suur kuluartikkel, kui oleks vaja katuse vahetust või muud suuremat parandustööd teha, aga see tasuks ikkagi ära, sest seda teed ju iseenda ja oma laste heaolu nimel!

Simo:
Oma elupinna ostaks ma alles hilisemas vanuses, kui juba plaan pere luua ja paikne töökoht vaadata. Esialgu siiski eelistan kindlasti üürida pinda, kuna siis ei ole töökoha otsimisel/leidmisel piiranguid (või vähemalt ei pea tegema suuri kulutusi töökoha ja elukoha vaheliseks liikluseks). Kindlasti ei saa ka kõrvale vaadata sellest, et elukoha ostmine on päris kallis lõbu, mida saab sageli lubada vaid pangalaenuga (ja sedagi on mõtet võtta alles siis, kui oled juba sellise palgaga töökohal, mis lubab sul laenu tagasi maksta. Sellist töökohta leida noore ja kogenematuna on aga raske).

Maris:
Noore perena ei pruugi meil olla finantse palju, kuid siiski on kõige mõistlikum otsus meie meelest osta endale elamispind.
Miks? Sest
A: üürimispinda üürides ei ole kunagi garantiid või teenusepakkujat, kes pinna eest vastutaks või selle korda teeks puuduste ilmnemisel.
R: kummaline põhjus, kuid eelistan osta ja vaadata kuulutusi maaklerite poolt. kuna ma tean, et maakler saab endale ka leiva lauale maja või korteri müügist, siis miks mitte seda toetada, pealegi - kuna tema on palgatud mind teenindama, tunnengi end kui kuninga kass - saan sobival ajal minna pinda vaatama, maakler saab kohe vajalikku kohta helistada ja uurida välja, kus ja mis ja kes, ükskõik, mis mind ka huvitaks.
C: Üürides ei saa ma kunagi selle kohta pabereid, kuid ostes peab olema kõigil välja näidata vajalikud paberid, et tehtud on liitumised, plaan on selline ja vajalik sõlm asub siin ja siin.
O: Milleks peaksin maksma üüri, kui on elukaaslane/abikaasa olemas ja eluaset nii kui nii vaja. Parem maksan siis tagasi laenu, et maja või korter saaks päris enda omaks.
V: Kuna Tartu linn (meie kodu) on piisavalt kummaline linn, kus üüri ja müügihinnad on pea poole kõrgemad kui Tallinnas, on palju mõistlikum juba osta valmis kaup kui hakata üüri maksma. Olgu see üür või 1000 eek kuus - olgem mõistlikum, Tartus selle eest korralikku korterit ei saa, alates 3000 juba võib mõelda, aga see on ju täitsa korralik laenu tagasimakse.
A: laenukoorma võtmine on kindlasti paljudele raske otsus, seega meie pere mõte ongi järgmine. Ennem mitte võtta koormat, kui pole piisavat omafinantseeringut, või küsida vanemate abi. Laenukoorem oleks kindlasti miinus ostmisel, aga üüri maksad ju ainult teiste heaks ja kodu pole päris oma kodu.
R: kindlustunne puudub üürimise korral. Hetkel käivad endal ka selle päris õige oma kodu otsingud. Üür vs ostmine oli endalgi küsimuseks aga mitte kauaks. Oma kodu sisustamine üürikorteris oleks paras peavalu, omanikuga kokku leppida et kas hinnast alla saab kui sinna jätta või kuhu tema mööbel viia, omanik äkki otsustab keset üürimist üldse korteri maha müüa - nagu juhtus minu tuttavaga. Seega kindlustunnet üürimise puhul pole!
A: oma kodu on ikkagi oma kodu. Saan ise vajaliku kujunduse teha, tagaaeda istutada ürditaimed, kui soov ja tahtmine tuleb, seina maha lõhkuda ja ümber kujundada. Kõik oma käe järgi.
Seega see, milleks ma eelistan maaklereid ja osta on see: kindlus, et kaupa niisama pähe ei määrita vaid räägitakse ausalt puudustest ja miinustest, paberid kohe kätte! ja need on olemas, 24h teenindus ükskõik mis küsimuste korral, garantii on olemas - kui miskit peaks juhtuma, siis on teada kelle poole pöörduda, mitte ei pea ise kinni maksma:) Ja päris oma kodu, on ikkagi oma kodu.

Kirsika:
Selle küsimuse juures on väga oluline kõigepealt iseendale selgeks teha oma rahalised võimalused ja oma vajadused ja mitte lähtuda emotsionaalsetest hetkeotsustustest.
Kodu ostu korral võiks inimesel olla vähemalt 1/3 ostuhinnast, selle arvel on väiksem laenumakse ning isegi siis, kui tulevikus peaks midagi maksevõimega juhtuma, ei ole vaja muretseda, et panga ees jääb võlg ka peale kodu müüki edasi.
Üürimise puhul võib lubada emotsionaalseid otsuseid, kuna üürilepingu lõpetamine on palju kordi lihtsam kui nt pangaga sõlmitud lepingute lõpetamine, üürikorteri (-maja) valiku õnnestumise korral on võimalus küsida omaniku käest, kas ta ei sooviks seda müüa, samas säilib võimalus vaadata jätkuvalt ringi, kui soovitakse siiski osta endale kodu. Seega peaks alati (mitte üksnes täna) lähtuma oma tegelikest vajadustest ja võimalustest ning mitte minema kaasa üldise trendiga, sest trendid on ajas muutuvad.

Erkki:
Tegelikult ei olegi siin nii väga otsustada, kui ikka ei ole vahendeid võimalik kodu ostmiseks saada, siis peab korterit üürima või elama nt vanematega ühel pinnal. Loomulikult tahab igaüks elada enda kodus, kodu soetamiseks ei pea ka alati võtma laenu, kuid üldjuhul nii tehakse. Üüripinnal elamises ei ole midagi halba, inimesed sõlmivad ju üürilepingu, omanik ei saa lihtsalt niisama päevapealt seda üles öelda, samas pank võib ka üles öelda krediidilepingu lepingu rikkumise puhul ning nõuda sundtäitmist teie kodu suhtes, seda on paljud juba kogenud ning üldjuhul ei lõpe panga ja kodu müüma sunnitud isiku suhted veel kodu müümisega.


Kõiki vastuseid saad lugeda Facebookis Arco Vara ärilehelt.