Tuesday, April 27, 2010
Tallinna järelturu korterite hinnastatistika märts 2010
Tallinna järelturu korterite hinnastatistika märts 2010 linnaosade lõikes. Täpsete hinnamuutuste kohta saate lugeda siit
Monday, April 26, 2010
Kodukolde korterite emadepäeva pakkumine!
Kuna Kodukolde keskkond mere ja metspargi lähedusega on eriti sobiv peredele, otsustasime kuni emadepäevani Teile üllatuse teha - Sinu poolt valitud korteri hind on 50 000 krooni soodsam kuni emadepäevani.
Tule meile külla ja vali korter välja! Korteri hindade, plaanidega ning piltidega saate ka eelnevalt meie kodulehel, mille leiad SIIT:
www.kodukolde.ee
Tule meile külla ja vali korter välja! Korteri hindade, plaanidega ning piltidega saate ka eelnevalt meie kodulehel, mille leiad SIIT:
www.kodukolde.ee
Thursday, April 15, 2010
Kinnisvara vahendus: Põllulapi rentimise puhul huvitutakse eelkõige suurtest maatükkidest
Kommenteerib Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud vanemmaakler Maia Daljajev:
Põllumajanduse kasumlikkuse tingib mastaabiefekt, mida aga 100-200 m2 maalapi harimise puhul ei teki, seetõttu ei ole üle-eestiliselt nõudlust ega ka pakkumist nii väikse põllumaa rentimise vastu.
Väiksemates linnades ja piirkondades tehakse põllumaa rentimise koostööd talunike ja samas piirkonnas paiknevate põllumajandusühistute vahel. Omanikud vaatavad välja naabruses asuva tuntud suurtaluniku või ühistu ning pakuvad oma maad rendile võtmiseks. Omanikud tahavad üldiselt näha, et nende põllumaa eest kantakse hoolt ning kui rendileping lõpeb, saab ta maatüki samasugusena tagasi nagu enne rendiperioodi.
Linnainimesel ei ole tule finantsiliselt soodsam rentida 100 ruutmeetrist põllulappi köögiviljade kasvatamiseks kui käia turul või poes. Iga söögitegemise korra jaoks ei ole kindlasti otstarbekas maalapile sõita. Samas kui põllumaaga koos üüritakse suvila, kus saaks puhata ja ööbida, oleks kasutegur linnainimesele suurem. Tavaliselt ei ole ka linnas korteris elaval inimesel kusagil köögivilja üle talve hoiustada, sest panipaigad ja keldrid on reeglina soojad või sõltuvad välistemperatuurist ja sel juhul võivad köögiviljad ära külmuda.
Näited elust enesest ulatuvad taasiseseisvuse algusaegadele, kus paljud linnainimesed kasvatasid endale ise köögivilja ja nö lihaloomi. Samas olid need ikkagi inimesed, kelle vanemad või sugulased elasid maal ja kellega jagati põllulappe ning karja- ja heinamaid. Üks selline näide on meie enda töötaja kogemusest, kes kasvatas maal vanemate juures siga ning lootis süüa odavat ja head liha ning vanematele tegevust saada, oli tulusid-kulusid kokku lüües väga ehmatanud, kui kalliks temale see liha maksma läks. Distants elukoha ning maakoha vahel oli 220 kilomeetrit ning lisaks tuli ka kogu sööt osta loomale.
Suurema põllumaa tüki rentimise vastu tuntakse huvi igas maakonnas, huvilised on nii põllumajandusühistud kui ka talunikud.
Põllumajanduse kasumlikkuse tingib mastaabiefekt, mida aga 100-200 m2 maalapi harimise puhul ei teki, seetõttu ei ole üle-eestiliselt nõudlust ega ka pakkumist nii väikse põllumaa rentimise vastu.
Väiksemates linnades ja piirkondades tehakse põllumaa rentimise koostööd talunike ja samas piirkonnas paiknevate põllumajandusühistute vahel. Omanikud vaatavad välja naabruses asuva tuntud suurtaluniku või ühistu ning pakuvad oma maad rendile võtmiseks. Omanikud tahavad üldiselt näha, et nende põllumaa eest kantakse hoolt ning kui rendileping lõpeb, saab ta maatüki samasugusena tagasi nagu enne rendiperioodi.
Linnainimesel ei ole tule finantsiliselt soodsam rentida 100 ruutmeetrist põllulappi köögiviljade kasvatamiseks kui käia turul või poes. Iga söögitegemise korra jaoks ei ole kindlasti otstarbekas maalapile sõita. Samas kui põllumaaga koos üüritakse suvila, kus saaks puhata ja ööbida, oleks kasutegur linnainimesele suurem. Tavaliselt ei ole ka linnas korteris elaval inimesel kusagil köögivilja üle talve hoiustada, sest panipaigad ja keldrid on reeglina soojad või sõltuvad välistemperatuurist ja sel juhul võivad köögiviljad ära külmuda.
Näited elust enesest ulatuvad taasiseseisvuse algusaegadele, kus paljud linnainimesed kasvatasid endale ise köögivilja ja nö lihaloomi. Samas olid need ikkagi inimesed, kelle vanemad või sugulased elasid maal ja kellega jagati põllulappe ning karja- ja heinamaid. Üks selline näide on meie enda töötaja kogemusest, kes kasvatas maal vanemate juures siga ning lootis süüa odavat ja head liha ning vanematele tegevust saada, oli tulusid-kulusid kokku lüües väga ehmatanud, kui kalliks temale see liha maksma läks. Distants elukoha ning maakoha vahel oli 220 kilomeetrit ning lisaks tuli ka kogu sööt osta loomale.
Suurema põllumaa tüki rentimise vastu tuntakse huvi igas maakonnas, huvilised on nii põllumajandusühistud kui ka talunikud.
Thursday, April 1, 2010
Eesti kinnisvaraturg I kvartalis
Kommenteerib Eesti vahendusbüroode juht Mart Saa:
Millistes segmentides toimusid kinnisvaraturul I kvartalis suurimad muutused hinnas ja nõudluses?
Segmentide lõikes olulisi muutuseid on raske esile tuua, kuna enamik segmente on suhteliselt stabiilsed. Statistika kohaselt tehakse 2010 I kvartalis Eestis ligi 8-10% enam ostu-müügitehinguid, kui 2009 aasta I kvartalis. Samal ajal tehakse I kvartalis ligi 30% vähem tehinguid kui 2009 aasta IV kvartalis. Keskmine ostu-müügitehingu hind on Eestis 2010 aasta I kvartalis ca 614 tuh krooni, samal ajal oli see 2009 aasta IV kvartalis 633 tuh krooni, ehk siis keskmine hind on kvartaliga muutunud vaid ca -3%.
Milliseid uusi olulisi arendusi alustati turul I kvartalis?
Arco Vara ja Merko alustasid Kodukolde projekti järgmist etappi, mis toob turule 96 korterit ja 4 uut kortermaja Stroomi ranna lähedal. Merko ehitab Tallinnas Pärnu maanteel uut korterelamut. Tartus plaanitakse mõnda uut arendust.
Kuidas vastas I kvartal teie ettevõtte ootustele?
Raske küsimus, kuna ootused on alati kõrged. Turg on siiski kohanemise faasis ning kevadist kinnisvaraturu ärkamist I kvartal veel endaga kaasa ei toonud.
Mis toimub teie prognooside kohaselt kinnisvaraturul 2010. aasta II kvartalis?
Minu usun, et tehingute arv kordub eelmise aasta tasemel või ehk veidi kõrgemal tasemel, hinnatasemetes olulisi muutuseid ei prognoosi.
Millises kinnisvarasektoris on järgmises kvartalis õige aeg tehinguid teha ja miks?
Õige aeg on kodu soetada, kel selleks on vajadus ning võimalus :) Kodu ostu ju ei tehta vaheltkasu saamise eesmärgil ja seepärast ei ole turuolukord vast alati kõige määravam. Kindlasti aga on hetkel viimase 5-6 aasta soodsamad võimalused enda elamispinda uuendada või suurendada. Pangalaenu võtmiseks on euribor hetkel väga soodsalt madalal tasemel.
Subscribe to:
Posts (Atom)